Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kirikumuusikud austasid juubilare

19.02.2014 | | Rubriik: Kirikuelu

Kui 1934. a jaanuaris oli muusikaelu keskpunktis Juhan Aavik oma 50. sünnipäevaga, siis veebruaris oli tähelepanu koondunud Miina Hermannile (Härmale), kes jõudis 9. veebruaril oma 70. sünnipäeva tähistamiseni.

Endiselt säras tema silmis elurõõm ja noorus. Ka kirikumuusikud tervitasid ja tänasid meie suurt muusikut tema aupäeval. Oli ta ju lõpetanud Peterburi konservatooriumi oreli erialal ja alates 1886. aastast oli ta orelikunstnikuna läbi käinud vist küll kõik Eestimaa kirikud. Oma kooridega oli ta ette kandnud oratooriume, tema vaimulikud koorilaulud kõlasid kirikukontsertidel ja laulupidudel.
Populaarset Miina Hermanni austati mitmel pool üle Eesti. 8. veebruaril Viljandis toimunud kontsertaktusel oli haridusseltsi gümnaasiumi ja naiskodukaitse koori kõrval kaastegev ka kohaliku Jaani kiriku koor.
Veebruarikuu juubelitega, mida oli veel teisigi, võistles «Omakultuuri nädal» oma kontsertidega, kus orelikunstnike esindajana astus üles Hugo Oberg (Lepnurm), esitades Artur Kapi 1932. aastal valminud «Koraalifantaasia» ja ühe koraali eelmängu.

Riigivanem pidas sünnipäeva
Muidugi olid meie kirikud ja muusikud agaralt tegevad vabariigi aastapäeva pidustustel, kuigi pearõhk tundus seekord olevat riigivanem Konstantin Pätsi 60. sünnipäeval. 23. veebruaril oli Tallinna Toomkirikus Eesti Vabadussõjalaste Liidu Tallinna osakonna korraldusel kontsertjumalateenistus. Jutlustas Rein Uhke, muusikat tegi vabadussõjalaste endi meeskoor. Järgmisel päeval andis toomkirikus kontserdi Tallinna Pauluse segakoor.
24. veebruaril helises muusika ka Tallinna Kaarli kirikus, kus korraldati pidulik kontsertjumalateenistus Eesti Punase Risti XV aastapäeva puhul. Esinesid pr-d A. Ilves ja Kahn ja prl Helmi Betlem, laulukoor Helila hr A. Pruuli juhatusel ning Kaitseliidu Tallinna maleva orkester Fr. Tammari taktikepi all. Jutlustas õpetaja F. Stokholm.
Narva Meestelaulu Selts oli omapärane selle poolest, et selle juurde kuulus ka segakoor. Nii suudeti kuulajate ette tuua Haydni oratoorium «Loomine» ja Mozarti «Reekviem». Vabariigi aastapäeval esineti aga Narva Aleksandri kirikus 5000 kuulaja ees.

Tähelepanu kaugematel paikadel
Esmakordselt leidis Tallinnas aset Eesti ja Läti konservatooriumide üliõpilaste ühiskontsert, kus esinesid ka meie noored kirikumuusikud, prof August Topmani õpilased Edgar Arro ja MetaTari.
7.–11. veebruarini olid Kosel evangelisatsiooni päevad, kus kõige suuremat tähelepanu pöörati kihelkonna kaugematele paikadele. Osavõtt oli ülirohke. Koosolekuteks kasutati suuremaid talumaju, avaramaid klassiruume ja mõisasaale. Lauldi äratusnädalaks eraldi trükitud laululehtedelt. Kohal olid laulukoorid, ka üks lastekoor (Alaveres) ja pasunakoor (Kuivajõel).
Päevas peeti 2–3 koosolekut. Jutluste teemades valitsesid «Usk ja tänapäeva inimene» ning «Kristus ja tänapäeva inimene». Evangelisatsiooni nädal lõppes piduliku jumalateenistusega Kose kirikus, kus jutlustasid külalisõpetajad ja laulis koor köster A. Rässa juhatusel.
Samasugune evangelisatsiooni nädal peeti 4.–7. veebruaril ka Sangastes. Sellestki võttis osa nii palju rahvast, et ruumist tuli puudus. Siingi alustati kihelkonna kaugematest paikadest. Nelja päevaga peeti kaheksa koosolekut, millest võtsid osa ka kohalikud koorid, kes oma lauluga aitasid kaasa palvemeeleolu tõstmisele.
Tallinna Jaani noored alustasid aga 25. veebruaril oma äratusnädalat, mille teemaks oli «Jumala väe läbi võitlusele ja võidule».
Tallinna Kaarli kiriku 3. pihtkonna noored tulid 18. veebruaril pidulikule jumalateenistusele, et tähistada oma koondise kolmandat aastapäeva. Jutlustas prof Rahamägi. Pärast jumalateenistust oli muidugi perekonnaõhtu, kus tehti kokkuvõtteid möödunud aastast: 48 korda tuldi kokku piiblitundi, korraldati neljapäevane noorte kursus, jätkati vaeste toetamist ja asutati pasunakoor.

Mälestustahvel Soome sõjameestele
1. veebruar kujunes Valgale tähtsaks päevaks – möödus 15 aastat linna vabastamisest enamlaste ikkest. Sel puhul olid linna külalisteks vabadussõjas osalenud soomlaste Põhja Poegade liikmed, kes asetasid linnakiriku seinale massiivse mälestustahvli, kus olid kirjas kõik Valga-Marienburgi-Petseri liinil langenud soomlased.
Piduliku jumalateenistuse puhuks oli kirik kaunistatud vanikute, lillede, ilupuude ja koguni mirdipärgadega.
Riigivanem K. Päts, kindral J. Laidoner jt tähtsad külalised võeti vastu pühakirja salmidega. Jutlustas kohalik õpetaja A. Tammik, muusikaga kaunistasid pidulikku sündmust kiriku ja Valga Kunstiseltsi laulukoor F. Klementi juhatusel. Kirik ei suutnud kokkutulnuid ära mahutada.
Vaimse kultuuri päeva puhul oli 24. veebruaril Võru luteri kirikus kirikumuusika õhtu. Esindatud olid nii vanemad kui ka nooremad eesti heliloojad.
Kandvamaks teoseks oli Rudolf Tobiase d-moll fuuga. Peeter Süda loomingut esindasid «Ave Maria» ja «Pastoraal», Artur Kappi eelmäng koraalile «Oh Jeesus, Sinu valu!» Heino Ellerit «Hällilaul». Noorematest heliloojatest olid kavas Johan Tamverk, Hilarius Sakaria (Hillar Saha) ja kontserdi korraldaja Herman Känd.
Tähtsaid otsuseid tegi konsistoorium. 28. veebruari koosolekul tühistati Halliste koguduse 21. jaanuaril tehtud erakorralise peakoosoleku otsus üldkirikust lahkumise kohta, sest asja uurinud praost Grünberg tegi kindlaks, et koosolek polnud kvoorumi puudumise tõttu otsustusvõimeline. Samuti tühistati seadusevastane otsus õpetaja E. Dehni vallandamise kohta.
25. veebruaril oli Estonia kontserdisaalis Eesti baptisti koguduste 50. aastapäeva tähistamine, mida tervitasid ka riigi ja omavalitsuse esindajad. «Loodame, et meie juhtivad tegelased hakkavad üle jõudma vaadetest, nagu oleks usk midagi, mille peale võib vaadata üle õla,» kirjutab üks kohalkäinu.
Populaarseks oli saanud laste lauluraamat, mille trükk juba enne jõule otsa sai. Nüüd anti välja kordustrükk.

In memoriam
4. veebruaril suri Martna köster Hans Nansen. Kadunu oli sündinud 22. juunil 1857 (vkj). Martnas oli ta köstriks olnud 48 aastat.
24. veebruaril suri Pindi abikiriku köster-organist Friedrich Peters. Ta oli sündinud 12. (24.) juulil 1873 kooliõpetaja perekonnas Saaremaal. Pärast Kaarma seminari lõpetamist 1892. aastal hakkas ta õpetama Tirimetsa koolis.
Kontsertide abil kogutud rahaga muretseti Anseküla kirikule uus orel, vana sai aga Tirimetsa koolile. 1896 kutsuti Peters Anseküla kooli ja kirikukooli õpetajaks.
1900. aastal sai temast Pikakannu kooli õpetaja ja Pindi abikiriku köster-organist Võrumaal, kus ta töötas surmani. Siingi muretseti kirikule uus orel, kusjuures vana jäi koolile. Friedrich Peters oli ka agar palvetundide pidaja ja laste pühapäevakooli edendaja, juhatas koori ja oli tegev karskusliikumises.
Mati Märtin

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)