Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kirikumuusiku töö vajab väärtustamist

28.03.2018 | | Rubriik: Kirikuelu

Tuuliki Jürjo paneks 2017. aastale kirikumuusika liidus hinde viis! Tiiu Pikkur

EELK Kirikumuusika Liidu (KML) üldkoosolekul 2. märtsil hinnati lõppenud 2017. aastat väga töiseks, mil arvukad kontserdid, heliloomingu konkurss, vaimulik laulupäev, konverents, nootide avaldamine ja paljud teised ettevõtmised suurepäraselt õnnestusid. Ent muusikute tööl on ka varjukülg.

Assessor Marko Tiitus viitas sõnavõtus mõnele märksõnale: lõppenud on suurte tähtpäevade – Maarjamaa 800, reformatsioon 500 ja EELK 100 – tähistamine, järgnevad töisemad ajad. Üheks võtmeküsimuseks saab, kas säilitada koguduste iseseisvus või seisavad ees ümberkorraldused. On asutud uue lauluraamatu koostamisele. Vastav komisjon (esimees M. Tiitus) on töötanud juba aasta. Käimas on 2020. aasta juulis Viljandis peetava vaimuliku laulupeo „Rõõm üle maa“ ettevalmistamine.
„2017. aasta oli meie kirikumuusikutele väga töine,“ iseloomustas möödunud aastat KMLi juhatuse esimees Tuuliki Jürjo. „Ja kõik plaanitu sai tehtud!“ Kinnitati 2017. a majandusaruanne, tubli töö eest tänu raamatupidaja Mari-Liis Pärnojale.
Eelmine aasta oli segakoorile KOSK kontserdirohke, oli ka neli õppepäeva. Jõululaulude konkursile laekus 29 uut koorilaulu, mis avaldati jõululaulude kogumikes. Anti välja kolm koorinooti pealkirjaga „Üks roosike on tõusnud“. Suure-Jaani laulupäeval 17. juunil osales 1200 lauljat 71 kollektiivist. Sarjas „Üks kindel linn ja varjupaik“ anti kõigis maakondades kokku 25 kontserti. EELK juubelikongressi raames toimus kirikumuusika konverents.

Noori pole
Keila kiriku organist ja KMLi juhatuse liige Pille Metsson rääkis organistide töö probleemidest. Aasta lõpus pöördus KML koguduste vaimulike ja juhatuste poole kirjaga (vt EK, 13.12.2017), kus väljendati sügavat muret kirikumuusika jätkusuutlikkuse üle. Muret teeb nii muusikute tasustamine (on väga erinevatel alustel) kui töötingimused (oreli seisukord, valgustus, küte, võimalus arvutit kasutada ja orelimängu harjutada).
Muretsema paneb ka järelkasv – noori organiste kahjuks pole! Tuuliki Jürjo ütles välja kurva fakti, et avalikule kirjale on ainult kaks (!) reageeringut – üks poolehoidev ja teine laitev. Muusikud ei taha viriseda, neil on tõsine mure! Võimalike lahendustena pakuti töölepingute sõlmimist, kindlate tariifide kehtestamist. Üks on kindel – muusik peab saama orelit harjutada!
Marko Tiitus julgustas neid teemasid edaspidigi arutama.Ta tuletas aga meelde, et palka maksavad kogudused, mitte konsistoorium – tariifid võivad olla, kuid konsistooriumist neid kogudustele kohustuslikuks teha ei saa. Assessor leidis, et kõige tõsisem on järelkasvu mure, see on terve kiriku probleem. Lahendused saavad olla koguduste koopereerumises.
Selle aasta kavas on KMLil kontserdisari „Hoia, Jumal, Eestit!“ – 32 kontserti Eesti Vabariigi juubeli auks, lauluraamatukomisjoni töös osalemine ja lauluraamatukonverents, KOSKi kontserdid ja reis Soome, laulupeo ettevalmistamine jpm.
Tiiu Pikkur

EELK Kirikumuusika Liit
Aasta kirikumuusik 2017 on
Hille Poroson – Viimsi ja Rapla kiriku organist
KMLi aukirja saab
Jüri Goltsov – Valga kiriku organist

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)