Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kirikumuusikast mais 1935

20.05.2015 | | Rubriik: Kirikuelu

August KIVISIKK (1907–1976) õppis ülikooli usuteaduskonnas aastatel 1927–1932. Ordineeriti 30. oktoobril 1932. Oli Põlva koguduse abiõpetaja 1932–1933. Kui õpetaja Johann Christoph Schwartz pidi emerituuri siirduma, siis valiti August Kivisikk 5. märtsil 1933 Põlva koguduse õpetajaks. Põlva kogudust teenis ta aastani 1944, mil lahkus Eestist. Aastail 1951–1976 oli Hamiltoni koguduse õpetaja. Arhiiv

Maikuu tähtsamaid üldiselt tähistatavaid pühi oli muidugi emadepäev. Kiriklikud ringkonnad rõhutasid sel puhul kristliku ema väärtust ja usulist kasvatust perekonnas.

Toomkirikus korraldas Pauluse kogudus emadepäeva jumalateenistuse, kus päevakohase jutlusega esines õpetaja R. Uhke. Tallinna Jaanis oli pidulik jumalateenistus, kus kõneldi emaarmastusest ja lapse kohustustest vanemate vastu. Südamlik emadepäeva õhtu oli linnamisjoni majas ja Kaarli Noorte Koondises. Kaar­li noored korraldasid sel puhul perekonnaõhtu rikkaliku einelaua ja väärtuslike loteriivõitudega. Vaimuliku sõna eest hoolitses õpetaja Stokholm, laulsid kiriku koor Alfred Karafini (Karindi) juhatusel ja lastekoor Johannes Jürgensoni (Juhan Jürme) taktikepi all.
Üks üllamaid emadepäeva tähistamisi oli 12. mail Valga kirikus. Toimusid nii üld- kui ka lastejumalateenistus. Esinesid Peetri-Luke 94-liikmeline lastekoor õpetaja A. Tammiku juhatusel ja Valga kaitsemaleva orkester R. Kivimägi taktikepi all. Lastejumalateenistuseks tuli altari ette 325 last. Kirik oli rahvast täis. Pärast jumalateenistust sõitis lastekoor Kaagjärve rahvamajja, kus esines sealsel emadepäeva jumalateenistusel ja ilmalikul aktusel. Jutlustas õpetaja Ots Tartust.

Taevaminemise pühal
Tallinna Kaarli kiriku 3. pihtkonna noored olid 30. mail väljasõidul. Peatuti Aegviidu metsakabelis ning Ambla ja Tapa kirikus, kus korraldati kontsertjumalateenistused. Esinesid 3. pihtkonna noorte segakoor Arnold Biltse juhatusel, pasunakoor A. Siibergi juhatusel ning solistid A. Alle (viiul) ja Martin Kruus (metsasarv).
Jumalasõna kuulutasid õpetajad A. Sommer ja L. Raudkepp. Eriti südamliku vastuvõtu korraldasid külalistele Tapa noored, keda Kaarli noortega sidusid pikaajalised sõprussidemed. Pidulauas loendati üle saja noore. Järgmisel aastal otsustati kokku saada Aegviidu kaunite järvede ääres.
Taevaminemise pühal 30. mail leidis aset toomkoguduse perekonnaõhtu. Vaimulike kõnedega esinesid õpetajad K. Steinberg ja R. Uhke. Kaetud oli teelaud. Muidugi ei puudunud ka muusikaline osa solistidelt ja toomkoguduse laulukoorilt Meta Tari juhatusel. Annetused määrati toomkiriku altarivaiba muretsemiseks.

Peapiiskopi tegemistest
Ka sellel kuul oli piiskop Rahamägil palju tegemist. 5. mail oli ta Tartus, kus seadis koos praost Rutopõllu ja õpetaja Kivisikuga ametisse Pauluse kiriku 2. pihtkonna õpetaja A. Võõbuse. Viimane oli sündinud 28. aprillil 1909, õppinud Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikooli usuteaduskonnas, mille lõpetas 1931. aastal. Prooviaasta oli ta teinud praost Rutopõllu juures ja Pauluse abiõpetajaks saanud 1933. aastal.
Pühalikul talitusel esinesid Tartu Meestelaulu Seltsi ja Tartu Helikunsti Seltsi koor ning Pauluse enda 2. pihtkonna noorte- ja lastekoor. Juhatasid Eduard Tubin ja Voldemar Kliimand. Kogudus annetas õpetajale kuldristi, mida ta küll tohtis hakata kandma alles 10 aasta pärast.
Nädal hiljem oli piiskop juba Pärnus, kus vanas Nikolai kirikus seadis ametisse saksa koguduse õpetaja V. Thomsoni, Eliisabeti kirikus andis aga praost A. Grünbergile üle kuldristi 10aastase tegevuse tähistamise puhul selle koguduse hingekarjasena.
Sellega pidulikud talitused piiskop Rahamägile veel ei lõppenud. 19. mail oli ta Jõhvis, et seal üle anda kuldrist õpetaja J. Varikule.
Veel nädal hiljem oli ta Põlvas, et panna ametisse õpetaja A. Kivisikk. Üritus oli nii rahvarohke, et kõik ei mahtunud kirikusse ning kuulasid jumalateenistust ukse ja akende taga. Eelmine ametisse seadmine Põlvas oli 1903. aastal, kui pastoriks sai Schwartz, kelle juhatuse all oli praktiseerinud ka Tartu ülikoolis 1927–1932 õppinud Kivisikk.

Tähistati tähtpäevi
6. mail täitus 25 aastat praost Jakob Jalajase valimisest Narva Aleksandri kiriku hingekarjaseks. Juubilar oli sündinud 1. detsembril 1869, Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetas ta 1894. aastal. 1897 õnnistati ta Kuusalu abiõpetajaks. Kuusallu jäi Jalajas 1900. aastani, olles ühtlasi Ristirahva Pühapäevalehe poliitilise osakonna toimetaja.
1910 valiti ta Narva Aleksandri kiriku õpetajaks, 1920 sai temast Narva-Alutaguse praost. Tema ajal sai Aleksandri kirik elektrivalgustuse. Kauemat aega oli ta töötanud Narva koolides usu-, eesti keele, loogika- ja psühholoogiaõpetajana.
25. mail oli pidulik päev Puhja kirikus. Õpetaja T. Markusel sai täis 20 aastat teenistust selles koguduses, mispuhul annetati talle kuldrist.
Tallinna Peeteli kogudus pidas 5. mail oma 8. aastapäeva, mispuhul korraldati pidulik jumalateenistus ja perekonnaõhtu, kus osalesid õpetajad Hansson ja Bidder ning esinesid koguduse naiskoor ja keelpilliorkester.
Põltsamaal oli 19. mail erakordselt südamlik leskede püha pidulik jumalateenistus koorilaulu ja pasunakoori kaastegevusel. Altari ette tuli üle saja lese. Kirikust mindi surnuaiale, kus peeti palve-jumalateenistus ja lauldi pasunakoori saatel.

Kontserdid Tartus ja Viljandis
Tartu kirikutes oli sel kuul rohkesti muusikat. 4. mail tähistasid Tartu skaudid Peetri kirikus oma 15. aastapäeva. Esinesid Vanemuise solist Ernst Kruuda, orkester ja Tartu Naislaulu Seltsi koor Johan Tamvergi juhatusel. Vaimulikku poolt esindasid õpetajad Rutopõld, Treumann ja Haamer.
5. mail oli Tartu rooma-katoliku kirikus muusikaõhtu, esinejaiks S. Ostroff (sopran), E. Johanson (viiul), H. Lambert (orel) ja kirikukoor. Kavas oli ainult klassika: Bach, Händel, Mozart, Stradella, Cherubini.
19. mail oli Tartu Peetri kirikus Üle-Eestilise Noorsoo Ühingu Tartu Osakonna kontsertjumalateenistus, kus esinesid osakonna segakoor Richard Ritsingu juhatusel, osakonna meeskoor H. Pärna juhatusel ja solistina Valdeko Kangro (viiul).
11. mail korraldas Viljandi segakoor Koit vaimuliku kontserdi Bachi ja Händeli loomingust. Segakoor Augustin Punga juhatusel kandis ette kolm a cappella laulu ning «Halleluuja» Händeli oratooriumist «Messias» oreli ja sümfooniaorkestri saatel. Solistidena olid kaastegevad A. Evert (bariton), A. Jonasse (viiul) ja P. Valgemäe (tšello) ning orelikunstnik Meta Tari. Tema osavõtt tõstis tunduvalt kontserdi kunstilist taset. Vaimuliku kõne Bachi ja Händeli elutööst pidas praost Westren-Doll.
18. mail korraldas Viljandi Helikunsti Seltsi meeskoor vaimuliku kontserdi kohalikus Pauluse kirikus. Koor esitas Hugo Zirnaski juhatusel peamiselt eesti heliloojate a cappella laule. Orelisoolodega esines sama kiriku organist Priit Ardna (end. Elmar Rossmann).

Vaimulikud laulupäevad
9. mail oli Tallinna toomkirikus Kirikumuusika Sekretariaadi korraldatud Tallinna ja Nõmme kirikukooride ühine vaimulike laulude õhtu, mida võiks ka laulupäevaks nimetada. 350-liikmeline ühendkoor esitas laule X ja XI «Kirikukooride» vihust. Esitus oli puhas ja mõjuv, mida suurendas kaitseväe orkestri saade. Sütitava kõnega astusid üles piiskop Rahamägi ja assessor Lauri. Lõpetuseks kõlas ühislaul «Õnnista ja hoia».
Märjamaa kirikus peeti 30. mail kihelkonna kooride osavõtul III vaimulik laulupäev. Tulnud oli 10 laulukoori 285 lauljaga, 1 puhkpilliorkester ja 2 sümfooniaorkestrit 45 mängijaga. Juhatasid J. Kranfeldt, J. Piilbusch, E. Pits ja J. Jõerand. Solistidena astusid üles J. Peikre (viiul) ja E. Ojasson (orel).
Laulupäev andis tunnistust vaimuliku muusika harrastamisest Märjamaal. Märjamaa oli vist küll ainus koht Eestis, kus tegutses vöörmündrite laulukoor, milles köstri juhatusel vöörmündrid laulsid tenorit ja bassi, nende abikaasad aga sopranit ja alti. Möödunud aastal esineti esimest korda surnutepühal.
30. mail kanti Tallinna Püha Vaimu kirikus lõpuks ette 2. osa Händeli oratooriumist «Messias» (1. osa kanti ette 16. detsembril 1934). Juhatas Paul Pressnikoff. Kaastegevad olid Olga Pressnikoff, Jenny Siimon, G. Triip, Friedrich Zvetkov, Evald Brauer, kiriku koor ja Riigi Ringhäälingu orkester.
Meie kirikumuusikud said Tallinna Konservatooriumi lõpetajate näol täiendust: prof August Topmani oreliklassi lõpetasid Edgar Arro, Armilde Kroon, Martin Laurimaa, Elfriede Reisberg ja Ludmilla Väinmaa. Täieõiguslikuks interpreediks võis nüüd end lugeda ka juba palju kordi kirikukontsertidel esinenud lauljatar Olga (Olly) Tallmeister.
Mati Märtin

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)