Esileht » Uudis » Esileht »

Kirikumuusika liit kutsub pastoreid koostööle

22.10.2003 | | Rubriik: Esileht

27. oktoobril tuleb Tallinnas kokku Kirikumuusika Liidu erakorraline üldkoosolek, et kinnitada liidu uus põhikiri.
Nagu teisedki kiriku allasutused, muutub Kirikumuusika Liit (KML) alates järgmise aasta juulist iseseisvaks organisatsiooniks. Liit on põhikirja muutmist arutanud juba ammu, juhatuse esimehe Piret Aidulo sõnul on nende küsimustega tegeletud alates 2000. aastast.
Koostööleping kirikuga
«Muutused ei tule meile ootamatult ja seega ei ole neid raske sisse viia,» ütles Piret Aidulo. «Peamise muutusena tuleb sätestada suhe EELKga, mis eeldab konkreetsete kohustuste paikapanemist.»
Põhikirjamuutusi arutatakse liidu üldkoosolekul tuleval esmaspäeval. Üks punkt, mis ootab üldkoosolekul otsustust, on liikmelisuse küsimus. Arutatakse, kas liidu liikmeks saavad ka need kirikumuusikud, kes töötavad EELKs, kuid ei ole luteri kiriku liikmed.
«Miks mitte KMLi liikmete arvu suurendada näiteks koorilauljatega, kes seda soovivad,» mõtiskleb Aidulo. «Või hoopis pastoritega – nad on ju ka EELK liikmed.» Üldkoosolek peab vastu võtma otsuse, kas näiteks kaasata liikmeteks ka juriidilisi isikuid.
Piret Aidulo arvates on oluline välja selgitada, mis huvitab kirikut ja mis Kirikumuusika Liitu. Tema sõnul jäävad tulevikus töösuunad samaks, kuid kirikuga sõlmitava lepinguga täpsustatakse, kellega koostööd tehakse. «See on pakkumise ja nõudluse küsimus.»
Koostöö pastoritega sõltub nende muusikalisest huvist. «See on hästi erinev,» nendib Aidulo. Mõnel pool käiakse muusikast kaugelt mööda ja öeldakse: «Ah, jälle nad korraldavad mingit asja,» või «mis kasu meie sellest ikka saame.»
Huvi muusikatöös pakutavate uute võimaluste vastu sõltub Piret Aidulo sõnul muu hulgas pastori haridustasemest. Vahel arvavad aga ka kirikumuusikud, kes on võimelised natukene pilli mängima, et liidu tegevus neid ei puuduta. «Need on kahjuks väljakujunenud hoiakud,» ütleb Aidulo.
Toetus tuleb välismaalt
Enamik praostkondi ja kogudusi on siiski teadvustanud Kirikumuusika Liidu olulisust. Liidu tegevus on viimastel aastatel üha tihenenud. «Tööd ei jõua ära teha,» kurdab KMLi sekretär Aivi Otsnik, kes praegu vastutab üksi nii sekretariaadi töö, noodikogu kui ka kassa eest.
Lisaks tuleb läbi töötada hulk aruandeid. «Side muusikutega on siiski nõrk,» leiab Otsnik. Tema arvates on kogu Eestis kõige suurem vajadus nootide järele, kuid täpselt ei ole teada, millist muusikat keegi vajab.
KMLi noodikogu üle on Aivi Otsnik uhke. Saksamaalt saadud raha eest on kirjastatud hulk eesti muusikat, väga hea kogu Otsniku arvates on koraaliraamatu uus neljahäälne väljaanne organistidele.
Välisabi on kirikumuusikutele suureks toeks. Saksamaalt tuleb sihtotstarbeliselt raha kirjastustegevuseks, nii nootide kui õppekirjanduse trükkimiseks. Samuti tuleb sealt ressursse KMLi kolme koori jaoks.
Soome kirik aitab korraldada konverentse ja õppepäevi. «Kahju, et meie kirikuõpetajatel ei ole huvi täiendkoolituse vastu,» ütleb Aivi Otsnik, pidades silmas seda, et KMLi korraldatud seminaridest võtavad tavaliselt osa vaid muusikud.
Tulevikus loodetakse enamale koostööle. Lähtudes sellest, et praegune aeg nõuab läbipõlemise ja eneseabi käsitlust, on järgmise aasta kirikumuusika konverentsi teemaks valitud muusikateraapia. «See peaks küll kõigile võrdselt huvitav olema,» arvab Aivi Otsnik.
Kristel Neitsov

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)