Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kirikumuusika kui integratsiooniprojekt

05.04.2006 | | Rubriik: Kirikuelu

Seekordset kirikumuusikute üldkoosolekut 27. märtsil iseloomustas kiitus eelmise aasta Tartu kirikupäeva ja laulupeo tegijatele ning lauljatele, kriitika möödunud aasta aruannete suhtes ning uut moodi mõtlemine tuleviku suunas.


Peale üldkoosolekut kohtusid Helika Gustavsoniga praostkondade muusikasekretärid, kellega tuli peamiselt juttu laekumata aruannetest. Pildil paremal sügisel tööd alustanud Viljandi uus muusikasekretär Taimi Välba tööplaani koordineerimas.

Kirikumuusika Liidu (KML) juhatuse esimees Piret Aidulo ütles oma kõnes, et kirikumuusikutel on eriline roll aidata kirikut ühiskonda integreerida. «Tehke koostööd,» pani ta muusikutele südamele. Tema sõnul näitas Kaarli kirikus toimetatud president Meri matus seda, et lihtsate vahenditega on võimalik ka kirikukorda mitte tundvatele inimestele selgitada, mida tuleb teha ja millal. Aidulo sõnul teenisid kirikud presidendi kantseleilt koostöö eest kiituse.

Ruum ja sisu

20. märtsil toimunud kirikumuusikute aastakonverentski peeti seekord pealkirja all «Muusika kirikus», mis valgustas just sedasama põletavat probleemi: mida siis ikkagi kirikus laulda-mängida, mida mitte. Samal teemal jätkatakse seminaril 8. aprillil, mil lahatakse probleemi koorijuhtide ning kontserdikorraldajatega.

Koostöö küsimus valdadega on muutumas üha olulisemaks juba majandusliku poole pealt. Tulevikuperspektiivi, KML arengukava välja töötava komisjoni juhataja Kaie Tanner nimetas, et sellest aastast maksab riik näiteks üldlaulupeol osalevatele kooridele väikest toetust. «Kuna meie kooritraditsioon on võetud UNESCO kultuuripärandi nimistusse, siis on riigi kohus seda toetada,» mainis Tanner. Seega on kirikukooridel ka lisamotivatsioon üldisest kooriliikumisest osa saada.

Viimast mainis oma tervituskõnes ka assessor Tiit Salumäe, kes ütles, et tihti ongi valla ainukene kultuurikollektiiv seesama kirikukoorikene. Salumäe toonitas veelkord, et kirikukoorid võiksid osaleda üldlaulupeol ning valla- ja linnakoorid vaimulikul laulupeol.

Kokkuvõtteid ei taheta teha

Konsistooriumi heakskiidul on nüüd otsustatud moodustada sihtasutus kirikupäeva ja laulupeo korraldamise tarbeks. «Järgmine vaimulik laulupidu ei ole enam mägede taga,» ütles Salumäe.

Kõige rohkem räägiti koosolekul praostkonna muusikatöö aruannetest, mida seekord laekus õigeaegselt kaheteistkümnest vaid viis, kaks toodi koosoleku ajaks. Nendest kokkuvõtte teinud Sigrid Põld tõstis esile Viru praostkonna aruande, mis tänu uuele muusikasekretärile Tuuliki Jürjole üle mitme aasta taas laekus. «Silmatorkavalt hea, nagu alati, oli aga Viljandi aruanne,» ütles Põld. KML peasekretäri Helika Gustavsoni sõnul ei ole aruanne vaid kokkuvõte, vaid piirkonna ajalugu. Piret Aidulo lisas, et selle ettenäitamine võiks olla reklaamiks kohalikus kogukonnas.

KML pakub järjekindlalt, vaatamata kitsastele oludele, täiendõppepäevi, mida eelmisel aastal jagus nii koori- kui instrumentaalmuusika valdkonda.  Sellel aastal on taas ootamas koraalimängu seminarid Marika Kahari juhatusel ning Jan-Jürgen Wasmuthi kooriseminar. Üha enam võtab hoogu puhkpillitöö, mis leiab väljundi ühistes seminarides Kosel.

Seoses Viljandi Kultuuriakadeemia üleminekuga Tartu Ülikooli alluvusse on avanenud suuremad võimalused saada kvaliteetset täienduskoolitust. Kirikumuusika õppetooli juhataja Elke Undi arvates peaks sellest koostööst KMLga tulema kasu kõigile eesti kirikumuusikutele.

Kristel Neitsov

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)