Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Kirikumuusik Tuuliki Jürjo muusikat ei kuula

19.10.2016 | | Rubriik: Persoon kaasajast

Sünnilinn Tartu on mõnus ja sõbralik, oma vaimuga. Nii ka Pauluse kirik, mille mehaanilise traktuuriga orelil mängimist barokkmuusikat armastav Tuuliki Jürjo alati naudib. 15. oktoobril peetud kontserdil kõlas kirikus Tuuliki Jürjo looming, kust mõni teoreetik leiaks Bachi kõrvalt ehk ka nooruspõlve ansamblite ABBA või Modern Talkingu mõjutusi. Rita Puidet

Tuuliki Jürjo tähistas laupäeval sõpradega Jumalale kiitust lauldes sünnilinnas Tartus 50. sünnipäeva. Poole sellest ajast on ta tegev olnud kirikumuusikuna.

Alustuseks tuleb täpsustada, et muusikat kuulab Tuuliki küll, aga muusika kuulamine ei ole tema jaoks meelelahutus, vaid töö. Tema rikkalikus varamus olevat seetõttu pakendist avamata plaate. Nii selgitas juubilar mõni päev enne sünnipäevakontserti.

Hakkaja huviline
Imestan, kui noorelt Tuulikist kirikumuusik sai, aga Tuuliki kehitab õlgu ja vastab, et tegelikult oli ta juba 23, kui ristiti. Neli aastat oli Tuuliki kaalunud kiriku juurde minekut. Kui otsus langes, võttis ta seda tõsiselt. «See on ilmselt midagi minulikku – kui ma midagi teen, tahan seda teha väga põhjalikult,» avab Tuuliki ennast.
Kõik käis kähku. Tartu Peetri kiriku Maarja pihtkonnas oli Hildegard Tallinn 1989 asutanud noortekoori ja sinna läks Tuuliki laulma. See oli uus ja huvitav ning Hildegardi orelimäng, koraalieelmängud ja improviseerimine jäidki eeskujuks, selgitab Tuuliki.
Aasta pärast lükkas koorijuht, kellel aastaid üle 70, noore hakkaja huvilise koori ette ja 1992. a alguses kuulutas Tuuliki välja koorilauljate vastuvõtu. Soovijaid oli palju, oli lausa häälte kuulamine, ja osa jäi ukse taha – oli olukord, millest praegu võib unistada.
Tuulikil oli konservatooriumist saadud muusikaõpetaja-koorijuhi haridus. Viis aastat õpinguid selliste pedagoogide nagu Heino Kaljuste, Leo Normeti või John Tungla käe all oli väga kõva sõna. John Tungal õpetas harmoonia aluseid, aga juba lapsepõlves sai Tuuliki 2. muusikakoolis õppides Tõnn Sarvelt loominguõpetust. Tollest ajast on kontsertidel Tuuliki loodud laule ette kantud.
Teismeeas pidi aga peaaegu juhtuma, et Tuuliki oleks klaveritunnid katkestanud, sest mäng ei tulnud soovitud tasemel välja ja olukord ajas nutma. Sportlasest isa vastuväiteid kartes tuli harjutada ja harjutada, kuni ükskord kanti päevikusse hinne «6».
Kauaaegne treener ja poksiliidu president Vello Kade on tütre üle väga-väga uhke ja käib alati tema kontsertidel. Kuidas läbi ja lõhki spordiperes (ema Milde Kade on tuntud kergejõustiklane) muusik kasvas, on pisut imestamisväärne, aga Tuuliki naerab: «Sportlasel ja muusikul ei ole vahet. See, kuidas sa pead tööd ja trenni tegema, on täpselt sama. Üks liigutab sõrmi, teine tervet keha. Muud vahet ei ole.»

Alati põhjalik
Peetri kirikus tekkis huvi oreli vastu, aga oreli taga oli Tuuliki algaja. Ta polnudki enne lähedalt näinud, mismoodi orelit jalgadega mängitakse. «Avastasin, et seal on noodid ja klahvid – noore inimese rõõm ja elevus. Siiani on meeles,» ütleb Tuuliki.
Ta oli klaverieksameid teinud, suuri teoseid mänginud ja tahtis kohe nii käte kui jalgadega orelit mängida. Aga Tuuliki sai esimese harjutamisega peavalu, sest koraali puhul vaheldub harmoonia kiiresti ja mängida on raske, pedaale tuleb vahetada väga kiiresti. Tal on mälestus, et hakkas jalgadele harjutusi tegema, nagu Hildegard Tallinn õpetas. Siblis ja siblis mööda klahve, kojusõiduks istus autosse ja kohkus – seal oli ainult kolm pedaali!
Huvist orelimängu vastu läks Tuuliki Elleri-nimelisse muusikakooli Urmas Taniloo juurde õpilaseks. Ta ütleb, et Taniloo oli ääretult hea pedagoog ja õpetaja nõu kuulab ta tänini, sest head tähelepanekud on alati vajalikud.
Kui Villu Jürjo 1995 Maarja koguduse õpetajaks tuli, kutsus ta koorijuhina ametis olnud Tuuliki (toona Aabmets) pensioniikka jõudnud Peeter Loki asemele organistiks. Kogudus kolis tagastatud ja remonditud kogudusemajja ning seal oli pisike elektriline popmuusikainstrument. Mängida oli lihtne, aga võttis mitu aastat aega, et aru saada jumalateenistuse muusikalisest mõttest ja sisust. «Teenistuse saatmise oskus tuleb aja ja kogemusega,» kinnitab organist.

Haldussuutlik looja
Tuuliki on pedagoog, helilooja, organist ja organisaator ühes isikus. Viimase iseloomustuseks leiame sõna «haldussuutlik». Tuuliki Jürjo on pärast viit Tartu- ja enam kui kümmet Narva-aastat Viljandi Jaani koguduse muusikajuht, MTÜ Narva Kontsert produtsent ja EELK Kirikumuusika Liidu juhatuse esimees – kõik need ametid nõuavad palju aega ja tööd: reklaamide ja trükiste ettevalmistamist, lepingute ja aruannete koostamist jne.
«Mulle meeldib, kui asjad on korras. Kui ettekandjad tulevad kohale, ma tean, kus nad ööbivad,» kirjeldab ta oktoobri lõpus toimuva kirikumuusikute konverentsi ettevalmistust. Praegu kavandatakse järgmise aasta kirikukongressi.
Tuuliki tunnistab, et januneb loomingulisuse järele. Viimastel kuudel pole ta «noodikribalatki» paberile pannud. Esineda on saanud, organiseerida ka. Aga vahel kahjuks kuritarvitatakse muusiku muusikaarmastust. Vahel lihtsalt peab «ei» ütlema ja võtma endale aega.
Tuuliki ütleb, et saab abikaasa Villu Jürjolt ja kodust tohutult energiat. «Ma ei suudaks abikaasata pooligi asju teha. See, et kodus on toetuspunkt olemas, tähendab palju.»
Hästi tore on siis, kui lauluproov, mis peaks väsitama, hoopis annab energiat. «Mõnest proovist tuled kui tühjaks väänatud jalarätt, oled endast kõik ära andnud. Aga kui oreliõpilane hästi esineb, on töö ja vaev asja ette läinud,» kirjeldab Tuuliki muusikuks olemist.

Teisti ei oska
Julgen öelda, et Tuuliki Jürjos on ühendatud emotsionaalne loojanatuur ja järjekindla pedagoogi maine. Oma õpilaste hulka ei oska Tuuliki kokku lugedagi. Neid oli juba Tartus Elleri koolis õppides pedagoogilise praktika ajal, Narvas aga mitukümmend. Viimased aastad Viljandis elades on toonud taas oreliõpilasi.
«Kui oled pedagoogiks õppinud, siis ilmselt teisiti ei oska. Mulle väga meeldib õpetaja olla. Õpetamine on justkui teise inimese sisse pugemine, et aru saada, miks ta nii mängib,» selgitab oreliõpetaja.
Või vastupidi: et tugevale küljele toetudes parandada nõrgemat ja vajadusel oskamatust varjata. «Mulle meeldib mõistatada, kuidas head osa välja tuua ja kasvatada,» kõneleb temas pedagoog.
Rita Puidet

Tuuliki Jürjo
On asutanud ja juhatanud järgmisi muusikakollektiive: Soli Deo Gloria, Alfa ja Omega, Cantatores Narvensis, In Unison jpt.
Olnud Tartu Maarja (1995–2000) ja Narva Aleksandri (2000–2013) koguduse organist. Praegu Viljandi Jaani koguduse muusikajuht.
Aastast 2010 EELK Kirikumuusika Liidu juhatuse esimees.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)