Kirikukoorist ja koorilaulust

01.05.2008 | | Rubriik: Määratlemata

Kirikumuusika Liidu konverentsil «Kirikukoor XXI sajandil» arutleti kirikukoori osast jumalateenistusel. Küsiti, kas kirikukoor peaks laulma ainult kirikus või sobiks ka mujal esineda ja milline on koori osa hingehoidlikul tööl.

Elav mõttevahetus Ene Üleoja, Eesti Koorijuhtide kutsekoja IV kategooria kutsetunnis­tuse värs­ke  omaniku Sigrid Põllu ja Lia Salumäe vahel koori rollist jumalateenistusel.  Foto: Tiiu Pikkur
Et oleme laulurahvas ja suurte traditsioonidega üldlaulupeod on välja kasvanud vaimulikest laulupidudest, siis kutsus kultuuriminister Laine Jänes kirikukoore aktiivsemalt üldlaulupidudel osalema. Ehkki 2009. aasta laulupeole on registreerunud 13 000 lauljat rohkem, kui laulukaare alla mahub, ei ole nimekirja suletud, sest laulma pääsevad vaid parimad ja miks ei võiks nende hulgas enam kirikukoore olla.
Minister oli veendunud, et kirikuinimesed võtavad kooriproovidest kohusetundlikumalt osa. Sageli on ka maakohtades just kirikud need külakesksed kultuurielu edendajad. Laine Jänes kiitis samas ka vaimulike laulupidude suurenevat populaarsust.
Aktiivne kirikulaul
Peapiiskop Andres Põder pidas ettekande ehk kihutuskõne, nagu ta ise seda kutsus, teemal kooritöö aktiivne roll koguduse elus. Äsjasest Namiibia reisist tõi peapiiskop esile sealse luteri kiriku vägevalt kõlanud laulu. Ent sinodi aegu Puhja kirikus kõlanud Dionysuse ansambli laul oli ka võimas.
Põder kutsus üles korraldama 2010. aasta vaimulikku laulupidu võimalikult hästi, sest on ju eesti identiteedi aluseks ristiusk ja aktiivne kirikulaul. Ja koguduski on üks suur laulukoor, kus «laulame koos kõikide inglitega ja taevaväehulkadega Sinu nimele kiituselaulu». Peapiiskop muretses koguduse lauluvõimekuse pärast, inimesi peaks rohkem laulma innustama.
Koori rollist jumalateenistusel rääkides märkis dirigent Ene Üleoja, et liturgilist muusikat kannab kogudus, mitte koor. Luteri kirikus on kooril olnud abistav funktsioon. Ülevaates kirikumuusika arengust Eestis alates eelmise sajandi kahekümnendatest jõudis ta mõnevõrra ootamatu järelduseni, mida on omal ajal kinnitanud ka prof Hugo Lepnurm. Nimelt luteri kirikus ei vaja jumalateenistus üldsegi muusikat! Ja koorilgi on ainult illustreeriv roll.
Enne sõda peeti vaimulikke laulupäevi, kooridele jagati noote ja kirikumuusika sekretariaadi osa oli suur. Nõukogude okupatsiooni ajal oli kirikumuusika isolatsioonis ja selle mõjud on tuntavad siiani.
Üleoja rõhutas koorilaulu kvaliteedinõuet, millele aitab kaasa õige repertuaarivalik. Ja kinnitas juba varemgi kõlanud mõtet kirikukooride rollist sillana kiriku ja ühiskonna vahel. Ene Üleoja oli kindel, et vaimulik laulupidu ei vastandu teistele laulupidudele, vaid teadvustab ennast ja rikastab laulupidude traditsiooni.
Koorilaulud olgu kuulutuslikult õiged
Huvitava mõttevahetuse algatas peapiiskopi küsimus, kas tõesti kooril on liturgias vähe kohta. Leiti, et kirikukoorid peaksid olema koraalide valjuhäälsed kaasalauljad ja vaimulik laul tuleb koos õpetajaga jumalateenistusse sobitada. Heli Jürgenson täiendas mõttega, et väikestes kogudustes ongi koor oma aktiivse lauluga liturgia osa.
Hea näite sellest, kuidas aeg meid muutnud on, tõi assessor Joel Luhamets. Kui 1935. aastal viis Rõuge koguduse õpetaja oma leerilapsed surnuaiale vaatama ühe mehe hauda, kes polnud usklik, siis tänapäeval kiputakse kahtlema meie kristlikus taustas üldse. Rääkides koori osast koguduses, rõhutas Luhamets, et koor on üks koguduses kaasatöötamise vorm, mis elas üle ka okupatsiooniaastad.
Koorilaulud peavad olema kuulutuslikult õiged ja tekstid  selged. Ning repertuaar peab jälgima kirikuaasta aega. Luhametsa sõnul peaks ühe koguduse koori repertuaaris olema vähemalt 80–100 laulu, et kirikuaastaga kaasas käia. Laulutagavara suurendamiseks soovitas Luhamets koorijuhtidel julgemalt kolleegidele külla minna ja uusi laule küsida.
Kui sageli peaks koor uusi liikmeid juurde võtma ja mis saab siis, kui uusi ei tahetagi? Andres Põderi sõnul on sedagi juhtunud, et koor vananeb koos ja läheb ka koos n-ö erru. Kapseldumises ta midagi head ei näe. Üks koor peab ikka elama kauem kui tema vanim liige. Kuid lauljatelt ei saa laulurõõmu ära võtta. Siin pakub võimalusi lauluklubide ja seenioride kooride asutamine.
Et koor on kirikus hingehoidlik keskus, sellest rääkis hingehoidja Heino Nurk. Ta soovitas laulude valikul alati midagi vana ja tuttavat kavva võtta, see on turvaline ja laulja on rahul, et oskab hästi laulda. Tähtis on kooriliikmete omavaheline suhtlemine, sest nii saavad koguduseliikmed kiiremini lähemalt tuttavaks.
Olemuselt hingehoidlik
Õpetaja Nurk rõhutas, et hingehoid on kiriku funktsioon ja muusikatöödki tuleb hingehoidlikult teha. Kooriproovide alguspalved võiksid olla ühised nädala palvesoovid ja selle asemel, et keegi loeb koori ees, võiks anda sõna vabaks kõigile. Heino Nurk kinnitas, et ega eestlane ole nii kinnine midagi ja julgeb oma palveid teistega jagada küll.
EELK kirikupäeva ja laulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson ütles, et repertuaaripakkumisi on palju, kava saab olema eesti muusika keskne, laulud valitakse laulupeolisust silmas pidades. Plaanis on ka päris uusi laule tellida. Hea on, et laulupeo toimumise aeg on kooskõlastatud teiste suurte üritustega ja need ei kattu. 2010. aasta laulupeol astuvad üles ka meeskoorid! Heli Jürgenson ütles, et kiriku laulupidu on leidmas oma nišši ja kaasa hakkavad lööma ka kirikuvälised koorid.  
Ta jagas teavet ka koorijuhtide kutsekoja kohta, kes annab kutsetunnistusi, nii nagu seda on teinud Kirikumuusika Liitki, kolmes kategoorias. Infot saab Eesti Kooriühingu kodulehelt.

Tiiu Pikkur

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)