Esileht » Arvamused » Kolumn »

Kirikukongress – tere tulemast Tartusse!

24.05.2017 | | Rubriik: Kolumn

Kristjan Luhamets

Tartus Toomemäel seisab Villem Reimani monument. Selle taasavamisel 2004. aastal (1931. aastal avatud Amandus Adamsoni kavandatud kuju lõhuti 1950) ütles president Lennart Meri, et loodetavasti ei tule seda avada kolmandat korda – me ei elaks rahvana seda üle.
EELK kirikukongressi korraldajad peavad reede hommikul Villem Reimani mälestussamba juures Toomemäel mälestushetke, enne kui algab kahepäevane kirikurahva suurejooneline juubelikongress.
Sellele mõeldes tulidki mulle meelde Lennart Meri sõnad Reimani monumendi teistkordsel avamisel. Meenutades ja tänades Reimanit tugevdame oma riigi iseseisvust ja hoolitseme selle eest, et keegi ei tuleks meie monumente lõhkuma. „Ideoloogilistel kaalutlustel“ – nagu seisab teatmeteostes Reimani kuju lammutamise kohta.
Eesti Rahva Muuseumi uue kodu avamisel Raadil ei räägitud Reimanist. Ometi on ta sellise muuseumi loomise idee üks autoreid. Postimees tähistab tänavu 160. sünnipäeva ja me ei kohta selles kontekstis Reimani nime. Ometi oli tema see, kes ärgitas Tõnissoni lehte Hermannilt ära ostma ja hiljem oli innukas kaasautor.
Villem Reimani ideed on eesti rahvast juhtinud ka pärast suurmehe surma. Üheks tema ideeks oli senise maakiriku asemele luua vaba rahvakirik – EELK, nagu me seda täna tunneme.
Esimesest kirikukongressist möödub sada aastat ja reformatsioonist 500 aastat. Tuues siia juurde Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva, saame väga väärika aluse, raami ning pealkirja kirikukongressi pidamiseks.
Aitäh selle eest, et kongress toimub Tartus, kus saja aasta eest mais peeti ka esimene vaba rahvakiriku loomise seisukohalt ülioluline kirikukongress (mis oli nii rahvarohke, et ei mahtunud Treffneri gümnaasiumi ära), ja aitäh Villem Reimani Kolleegiumile ning praost Ants Toomingale, et teerada eesti rahva aatemehe Reimani juurde ei ole rohtu kasvanud. See, et kirikukongressi 100. aastapäevaga koos tähistame ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva, on igati kohane. Rahvakirik ja vabariik on sündinud koos. Lisame siia ka rahvusülikooli, mille samuti sajandat sünnipäeva tähistame järgmisel aastal.
Tartu ülikooli kui eestikeelse ja -meelse rahvusülikooli loomisel ning arendamisel oli oluline roll ka teoloogidel ning nende säraval esindajal Johan Kõpul, kellest sai juba 1916. aasta alguses Tartu ülikooli praktilise usuteaduse professor ning nõnda ajaloos esimese eestikeelse professuuri täitja. Johan Kõpp oli 1. detsembrist 1919 Tartu ülikooli usuteaduskonna dekaan, 1923–1928 ülikooli prorektor ning 1928–1937 Tartu ülikooli väga austatud rektor.
Johan Kõpp jätkas ka Laiuse kirikuõpetaja ametis ning pidas praktilise usuteaduse professori ametit kuni 1939. aastani, kui ta valiti EELK piiskopiks.
Professor Kõpu põhimõtteks oli, et iga rahva usuelu tuleb korraldada vastavalt tema harjumustele, kommetele ning tõekspidamistele. Esimesel kirikukongressil juhtis Johan Kõpp kiriku põhikirjakomisjoni tööd ning esindas vaba rahvakiriku ideed: riik ja kirik peavad olema lahutatud, rahval peab olema kiriku valitsemisel kandev roll, kiriku tegevus peab olema kooskõlas rahva hingeelu nõuetega.
Tartu aukodanik Hando Runnel on kirjutanud:
kiri algab kirikust
rahvas algab raamatust
raamat ripub tegijast.
Vaba rahvakiriku lugu on eesti rahva lugu.

Klaas,Urmas

 

 

 

 

Urmas Klaas,
Tartu linnapea

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)