Esileht » Arvamused » Arvamus »

Kirikukogust

04.12.2002 | | Rubriik: Arvamus, Juhtkiri

Sedakorda on Kirikukogu istungjärk peetud ja otsused langetatud.
Kirikukogu on vastavalt põhikirjale EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ. Kirikukogu liikmeid on 58, neist 40 on vaimulikud ja 18 ilmikud. Seega 70% vaimulikke ja 30% ilmikuid. EELK teenistuses oli aasta alguseks õpetajaid 114, nendest on Kirikukogu liige umbes iga kolmas, täpsemalt 35%. EELK hääleõiguslike liikmete arv oli aasta alguseks 25845. EELK ilmikliikmetest on valitud Kirikukogusse 0,07% ehk iga 1430. Päris ilmselt on ilmikutel ääretult raske pääseda Kirikukogusse. Sõel, millest nad peavad läbi käima, on vaimulikega võrreldes ebaõiglaselt tihe. Ilmiksaadikute osas kontrollitakse, kas nad on EELK hääleõiguslikud liikmed, kas nad on täitnud enda kohta kehtivat kirikuseadust.
Vaimulike osas see aga päriselt nii ei ole, sest Kirikukogul osalevad ja hääletavad ka need, kes ei täida kirikuseadusega koguduse vaimulikule juhile pandud kohustusi. Silma torkab Kirikukogul olevate vaimulike väga ebaühtlane tase. Kohati tullakse välja poliitiliste mängude nimel populistlike ettepanekutega. Näiteks väitis üks praostkonna poolt Kirikukogusse valitud vaimulik, et kiriku allasutusi ei ole vaja ja esitas ettepaneku vähendada allasutuste eraldisi 50%. Küsimus on, kas ta väljendas isiklikku või praostkonna ehk oma valijate seisukohta.
Võib ju olla, et on moes oma väljendustes justkui toetada kogudusi ja vastandada kogudustele keskused ja allasutused. Ilmselt ei anta aga aru sellest, et kiriku ajalooline kogemus õpetab kokku hoidmist, meie episkopaalses kirikustruktuuris on oma tugevus. Ristiusu algajast teame, et kogudused korjasid annetusi Jeruusalemma emakogudusele, kiriku keskusele.
Mõtlemapanev seik on seegi, et vaimulike hulgas leidub neid, kes tahavad ennast Kirikukogusse valida lasta, aga ei pea vajalikuks kirikut kui tervikut ega väärtusta kiriku ajaloolist kogemust ja teoloogiat. Minu arvates on vaja nende asjade üle tõsiselt mõelda ja teha valikud. Kui me ei ole valmis toetama oma kiriku keskust, laste-, noorte- ja diakooniatööd, kirikumuusikat, kirikutöötajate väljaõpet, jumalateenistuse elu arendamist, meediatööd – siis ei ole peatselt enam olemas ka kogudusi. Praegu katab kirikukassamaks 15% kesksetest kuludest, 85% tuleb muudest allikatest.
Mõni aeg tagasi tehti praostide hulgas küsitlus: kas ja milliseid keskusi ja allasutusi vajatakse. Tulemused olid huvitavad ja kiriklikku ühistööd toetavad. Loomulikult tuleb kõikidel tasanditel mõelda kulude kärpimisele. Nagu eelmises kirikulehes lugeda oli, on terve rida asju, mida üksikkogudus ei saagi lahendada.
Lõpuks üks rõõmus uudis kirikulehe lugejatele: lisaks EELK eelarve eelnõus planeeritud poolele miljonile otsustas Kirikukogu lisada 100 000 krooni reservfondist. Suur tänu nendele, kes selle poolt hääletasid. Meil on lootust, et kirikuleht tuleb ikka igal kolmapäeval.
Armas kirikulehe lugeja! Võtame igaüks endale väikese ülesande: otsime tuleval aastal igaüks vähemalt ühe lehetellija juurde. Lehe trükiarv kahekordistuks, meie leht muutub tugevamaks ja asjatundlikkus kiriku elust ja vajadusest suurenevad. Niisugused on mõtted pärast Kirikukogu.
Me ootame Kristuse tulemist. Kaunist advendiaega!
Tiit Salumäe, assessor

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)