Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Kirikukogu valis peapiiskopiks Urmas Viilma

03.12.2014 | , | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga, Peapiiskopi valimised 2015

Vastvalitud peapiiskopi Urmas Viilma esimene «tööülesanne» kirikukogu lõppedes oli tordi lahtilõikamine. Arho Tuhkru

EELK XXIX Kirikukogu 3. istungjärk valis uueks peapiiskopiks Urmas Viilma, kinnitas 2015. aasta eelarve ja kuulas peapiiskop emeeritus Andres Põderi tähelepanekuid tema kümneaastasest peapiiskopi ametiajast.

Kirikukogu esimesest tööpäeva 25. novembril alustati kiriku 2015. aasta eelarve eelnõu I lugemisega. Kirikukogu tööd juhtisid Urmas Arumäe, Einar Soone ja Gustav Piir.
Peapiiskopikandidaadina taandas eelarve koostaja kantsler Urmas Viilma end kuulajate hulka ja ettekande tegi assessor Mati Maanas. Ta märkis, et kui 2000. aastal moodustas 40% tuludest välisabi, siis nüüd seda abiraha enam pole. Kirik tuleb enda majandamisega ise toime.

Stabiilne eelarve
2015. aasta eelarve tulud on 776 890 eurot, mis on 94 580 eurot rohkem, kui oli 2014. aastaks planeeritud. Omatulu (82,26%) moodustavad maksud, tulu kirikuvaradelt ja finantsinvesteeringutelt. 17,74% tuludest on ebareeglipärased ja erakordsed. Pea pool (45,90%) tuludest on kinnisvaratulu, mis koosneb üüri- ja müügitulust. Kinnisvaratulu on planeeritud 356 630 eurot.
Eelarve kulud jagunevad neljaks: kiriku juhtimine, töövaldkonnad, muud kulud ja reserv, sealjuures juhtimiskulud on 48,13%. Töövaldkondadest on viimastel aastatel olnud prioriteediks keskkassa, usuteaduse instituut ja ajaleht Eesti Kirik. Eelarves on täiendavaid vahendeid peapiiskopi ametisseseadmise kulude katteks, keskkassa toetuseks, kirikupäeva ja laulupeo läbiviimiseks.

Kümme aastat peapiiskopina
Andres Põder tegi tagasivaate peapiiskopi ametiajale. Ta tänas kirikukogu liikmeid hea koostöö eest, rõhutades saadikute aktiivset istungitest osavõttu ja heatahtlikku suhtumist.
Põder märkis mitme positiivse asja hulgas ka kirikliku sümboolika kasutuselevõttu. Välja on antud viis kuldristi ja viis elutööpreemiat ning muul moel kirikuinimesi tunnustatud. Märgilise tähendusega on Kodu- ja Välis-Eesti kiriku ühinemine, Peterburi Jaani kiriku taastamine, uue kirikukäsiraamatu ilmumine, kristlike koolide rajamine jpm. Vajakajäämiste poolelt mainis Põder usuõpetuse kehva seisu, Niguliste kiriku tagastamise soikumist, Narva kiriku taastamisega tekkinud probleemidepundart ja riikliku pühakodade programmi alarahastamist.
Kirikukogu esimene tööpäev lõppes suletud uste taga peetud läbirääkimistega peapiiskopikandidaatide üle.

Võeti parandusteta vastu
Kirikukogu teise päeva hommik algas nagu esimenegi jumalateenistusega Püha Vaimu kirikus. Koosolekusaalis astus eelarveseaduse eelnõu II lugemiseks kõnepulti kirikukogu eelarvekomisjoni esindajana Annika Laats ja hakkas ette kandma kirikukogu liikmetelt Priit Humalalt ja Leevi Reinarult komisjonile laekunud muudatusettepanekuid. Sooviti, et eelarve oleks läbipaistvam ja rohkem lahti kirjutatud.
Enne hääletama asumist kuulati sõnavõtte. Urmas Viilma, kes oma erilise staatuse tõttu oli seni vaikinud ja kommentaaridest hoidunud, leidis, et peab eelarve kohta selgitusi andma. Seda ta ka tegi. Paljud küsimused said selgemaks. Jaan Tammsalu küsis, kas mõne tunniga on võimalik teha paremat eelarvet, kui seda on tehtud paljude kuude jooksul. Pealegi on kirikukogule esitatud eelarve läbinud kõik vajalikud instantsid.
Leevi Reinaru võttis oma taotluse raha eraldamiseks tõlkeraamatu trükkimiseks tagasi. Ükski muudatusettepanek, mis käsitlesid peamiselt kulude vähendamist, ei leidnud hääletamisel toetust. Kirikukogule esitatud EELK Konsistooriumi 2015. a eelarve võeti vastu ühegi vastuhääleta.

Peapiiskopi valimine
Kirikukogu kõik kohal olnud 57 saadikut, sh piiskop Andres Taul ning peapiiskop emeeritus Andres Põder, asusid valima peapiiskoppi nelja kandidaadi hulgast. Häältelugemiskomisjon jagas välja sedelid, millel kandidaatide nimed: Tiit Salumäe, Ove Sander, Marko Tiitus ja Urmas Viilma. Viies kandidaat Joel Luhamets oli enda kandidatuuri kirikukogu esimesel päeval taandanud.
Pärast salajast hääletamist kallati hääletussedelid lauale ja Anti Toplaan hakkas lugema hääli. Urmas Viilma poolt oli 23, Ove Sandri poolt 13, Marko Tiituse poolt 12 ja Tiit Salumäe poolt 9 häält, üks hääletussedel oli kehtetu. Kuna ükski kandidaat ei saanud häälteenamust, siis toimus II hääletusvoor, kus kirikukogu liikmed pidid valima I voorus kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel.
Pinev II vooru häältelugemine andis tulemuse: Urmas Viilma poolt 32 ja Ove Sandri poolt 26 häält. Valimistulemused võeti vastu aplausiga ja valitud peapiiskop Urmas Viilma koos teiste valimisel osalenud kandidaatidega astus kell 12.50 kirikukogu ette. «Et Issand heidaks armu ja annaks rahu,» ütles peapiiskop electus Urmas Viilma ja tänas kaasvõitlejaid, kellega koos läbitud valimismaraton on olnud suurepärane aeg. «Palun teie eestpalveid ja aitäh kõigile!»
Uue kirikuvalitsuse koosseis selgub erakorralisel kirikukogul 13. jaanuaril. Peapiiskop õnnistatakse ametisse 2. veebruaril 2015. Seni juhib kirikut piiskop Einar Soone.
Tiiu Pikkur
Sirje Semm

Urmas Viilma
Sündinud 13.8.1973.
Konfirmeeritud 1990 Tallinna Jaani koguduses.
Ordineeritud diakoniks 2.5.1993, õpetajaks 15.9.1998.
Haridus: Saue keskkool, usuteaduse instituut.
Teeninud Keilas, Pärnu-Jaagupis; Tallinna Toomkoguduse õpetaja alates 2010.
Olnud Pärnu praostkonna abipraost ja konsistooriumi assessor; kantsler alates 2008.
Valitud aasta vaimulikuks 2012.

Pildigalerii:

Oma hääle annab Jaan Jaani, kelle õpilane Saue gümnaasiumis ja hilisem praktikant ning diakon Keila koguduses Urmas Viilma on olnud. Taamal Priit Kama ja Lembit Tammsalu.

Kirikukogu liikmed hääletuskasti juures: Andres Põder, Jüri Ehasalu ja Joel Luhamets.2 x Liis Treimann, Postimees

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)