Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Kirikukogu vaagis olusid

07.05.2014 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

EELK XXIX kirikukogu istung toimus 29. aprillil Läänemaal Kullamaal ning algas kauni jumalateenistusega kohalikus kirikus.

Istungjärgu alguses olid tulnud kirikukogu liikmeid tervitama Lääne maavanem Innar Mäesalu ja kohalik vallavanem Jüri Ott.

Kiriku ustavad vaimulikud
Suur osa ajast pühendati peapiiskop Andres Põderi esitatud kokkuvõttele 2013. aasta tegevusest. Jumalateenistustel osales mullu keskmiselt rohkem inimesi kui 2012. aastal, samuti on püsivalt kasvanud armulaualiste hulk. Samas suurenes ristimiste, laulatuste ja matuste arv. Ainus kasvava osalejate määraga talitus oli konfirmatsioon. Taustal võivad olla peapiiskopi hinnangul ühiskonna demograafilised protsessid.
Ka liikmesannetajate hulk kahanes. 2013. aasta alguses said teatavaks 2011. aasta rahvaloenduse tulemused, mille kohaselt ennast õigeusklikuks pidavate inimeste arv ületas esmakordselt end luterlaseks nimetanute arvu. Küsimus on selles, kuivõrd on luterlik kirik rahvakirik.
Noortetöö kohta leidub statistilises aruandes märge vaid 33 kogudusel, mis teeb 20% koguduste üldarvust. See on tuleviku suhtes negatiivne tendents. Positiivne on aga see, et kasvas lastelaagritest ja leerilaagritest osavõtt, mis annab lootust tulevikuks. Kiita said kristlikud erakoolid.
Peapiiskop leidis, et vaimulikud on väga ustavalt oma tööd tegemas. Kaadri voolavus kirikus on vähene ja seda olukorras, kus vaimulike palgad on väga väikesed. Näiteks saja kolmekümne koguduses töötava vaimuliku keskmine sissetulek on vaid 441 eurot kuus. Mitmed kogudused on ka väga väikesed: 14% kogudustest on alla 50 liikmega.
Rahalisest küljest rääkides kritiseeris peapiiskop seda, et kinnisvarale kulutatakse kogudustes raha rohkelt, sellal kui vaimulikule tööle tehtud kulutused kahanesid, nagu on kahanenud ka laste- ja noortetööle eraldatud summad. Alarmeerivalt mõjub peapiiskopile tõsiasi, et 16% võrra vähenes sisulisele vaimulikule tegevusele kulutatud summa. Üks vähestest töövaldkondadest, millele eraldatud raha hulk kasvas, oli kiriku muusikatöö.
Oluliseks pidas peapiiskop ka kontakte välisriikides asuvate kirikutega ja oikumeenilisi kontakte. Tähtis on meediatöö ja see, et inimesed kogudustes telliksid kirikulehte Eesti Kirik.

Maade majandamisest
Randar Tasmuth rõõmustas oma sõnavõtus usuteaduse instituudis aset leidnud positiivsete arengute üle, rõhutades suvel toimunud UI liitumist Tartu teoloogia akadeemiaga, ja leidis, et teoloogiline haridus, mida antakse nii UIs kui Tartu ülikooli usuteaduskonnas, annab kirikule hea tulevikutee.
AS Põlluvara juhataja Vello Teor kõneles teemal «Koguduste põllumaa majandamisest». Ettekandest selgus, et ettevõtluse eesmärgiks on kasumi teenimine ning küsimus on selles, kuidas seda jagada põllumajandustootja ja põllumaa omaniku vahel. Selles tuleb leida kompromiss.
Põllumaa hind on üldjoontes kogu aeg kasvanud, välja arvatud masuaastad, mil toimus väike langus. Teravilja saagikus ja hind on samuti tugevad põllumaa hinna mõjutajad. Rendihinnad sõltuvad nii piirkonnast kui nõudluse ja pakkumise suhtest. Oluline on ka mullastik, asukoht ja kinnistu suurus.
Keskmine põllumaa hektari hind on Eestis 43 eurot ja karjamaal 30 eurot. Kuid hind sõltub mitmest eespool mainitud faktorist. Kogudus peaks leidma oma piirkonnas põllumaa rentimisest huvitatud ettevõtted ja nendega läbi rääkima. Mitme huvitatu puhul võiks korraldada maa rendile andmiseks enampakkumise. Lepingud peaksid olema piisavalt pika aja peale sõlmitud ja sisaldama ka rendimaksu iga-aastast kasvu.
AS Metsamaahalduse juhataja Taavi Raadik kõneles teemal «Koguduste metsamaa majandamisest». Tellida tuleks metsamajandamise kava. Metsa puhul on palju küsimusi seoses raiega. Metsa müük on kõige lihtsam enampakkumise teel, mida saab teha internetiaadressi www.maaturg.ee kaudu. Metsamaterjali müügil tasub kasutada usaldusväärseid metsaühistuid. Samuti tuleb metsa uuendada.
Arutati konsistooriumi 2013. aasta eelarve täitmise aruannet. Kantsler Urmas Viilma tõdes, et üle poole kirikuvalitsuse laekumistest on kirikust sõltuvad kindlad laekumised ja veidi alla poole ebakindlad laekumised. Kindlate laekumiste osa on pidevalt kasvanud ja see lisab kiriku majandusellu turvalisust. Konsistooriumi allasutusi toetatakse aastaid samade summadega.
Muudeti EELK seadusandlust. Kui seni tuli küsida konsistooriumi luba kinnistule koormise seadmiseks isikliku servituudi puhul, siis nüüd lisandus sellele ka reaalservituut.
Kaido Soom

Mis jäi kirikukogust meelde?
Marko Tiitus: Arvan sama, mida ütles koosoleku lõpus peapiiskop, et tegu oli töise, konstruktiivse ja probleemideta kirikukoguga. Tulevikus võiks ehk olla rohkemgi arutelusid. Samas võib-olla hoitakse energiat sügiseseks kirikukoguks, mil toimuvad peapiiskopi valimised.
Jüri Ehasalu: Meelde jäi hea koostöö kohaliku koguduse ja valla vahel. See võiks eeskujuks olla kõigile. Kullamaa on kena asula, siin on kirik keset küla. Kirikukogu oli rahulik ja soliidne. Veidi nukker, et see oli peapiiskop Põderile viimane kirikukogu juhtida. Nüüd tuleb mõelda, kuidas sügisel jätkata.

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)