Slava Ukraine
Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Kirikukogu tuli kokku

08.12.2021 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga
Kui vaid üksikud saadikud viibisid kirikukogu istungjärgu ajal konsistooriumi ruumes Tallinnas Toompeal, siis enamik 67 saadikust võttis kirikukogust osa oma kodust lahkumata. Lisaks üle Eesti asuvatele kodukontoritele osaleti veebi vahendusel toimunud koosolekul ka Kanadast, Ameerika Ühendriikidest ja Rootsist. Arho Tuhkru

➡️ Vaata ka videouudist Kirikukogu pidas nõu ja valis ametisse assessorid

EELK XXXI Kirikukogu uus koosseis kogunes üle veebi 1. korraliseks istungjärguks 29.–30. novembrini ja pidas kahe päevaga kolm istungit.

Kell 12 alustatud ja mõlemal päeval plaanitust kauem kestnud tööpäevi avati palvega Kõigevägevama poole. Et Jumal ise juhiks oma kiriku töötegijate mõtteid ja sõnu ning annaks tarkust võtta vastu otsuseid, mis Eesti luterliku kiriku ühtsust hoiaks ja jätkusuutlikkuse tagaks.

Kvoorum koos

Mõttekäik mündi kahest küljest passib kirikukogu istungist ülevaadet andes. Ühelt poolt jagati pahameelt, et füüsilise kokkusaamise asemel veebiülekandega leppima pidi, aga teiselt poolt võib julgelt oletada, et sündmuse Zoomi keskkonda kolimine tagas kvoorumi sedavõrd kõrge esinduslikkuse määra. 

Kui kirikuseadustiku kohaselt on kirikukogu otsustusvõimeline korrakohaselt kokku kutsumise ning vähemalt kolme viiendiku liikmetest kohal olemise korral, siis rakenduslikus osas sai kirikukogu juhataja peapiiskop Urmas Viilma kinnitada, et nõutud kvoorum on koos. 

Ta selgitas, et kvoorumi arvutus valemiga 65 x 3 : 5 annab nõutud arvuks 39, aga esimese istungjärgu ajaks oli „saalis“ 60 hääleõiguslikku. Hääletajate arv päevade lõikes pisut kõikus, ent ei kukkunud alla 54. Häälte rohkus hääletusvoorudes tagas vastuvõetud otsustele laiapõhjalisuse – nende kujundamisel said kaasa rääkida EELK liikmete valitud esindajad. 

Kuigi päevakorras oli teemasid, mis olid juba enne istungjärku diskussiooniks, saab kinnitada, et saadikud valisid lahmiva stiili asemel konstruktiivse joone ning välja arvatud mõned varjatud pisted ei lubatud retoorikasse reljeefseid väljendeid. Ka kriitilises võtmes sõna võtnud saadikud rüütasid oma repliigid vaoshoitud saatelausetega. 

Kokkuvõttes andis see EELK kõrgema organi tööpäevadest sümpaatse mulje – midagi ei lükatud kalevi alla, ent fookusesse võetut vaagiti demokraatia parimaid juhtimismudeleid kasutades. Iga saadik sai iga päevakorrapunkti lõikes õiguse kaheks sõnakorraks, mis välistas ühtede ja samade isikute domineerimise ning olukorra, et ennast sõnasaajaks registreerunu ajanappuse tõttu sõnaõigusest ilma jääb. 

Õigustatud on kiita kirikukogu juhataja rollis peapiiskop Viilmat ja asejuhatajana praost assessor Marko Tiitust, kes osavalt sõnavoore juhatasid ning tagasid kirikukogu töö kinnitatud päevakorra alusel. Kirikukogu valis Tiituse asejuhatajana jätkama ka uues koosseisus ning ilmikliikmetest valiti teiseks kaasjuhatajaks Riivo Sinijärv.  

Palgateema fookuses

Enim lahkhelisid tõstis kolmanda istungi päevakorrast kirikukogu otsuse eelnõu EELK konsistooriumi liikmete palga määramise kohta. Eelnõu esitles koostaja, majandusnõukogu nimel kantsler Andrus Mõttus. Eelnõu, mis nägi ette kinnitada peapiiskopi kuu teenistustasuks kolmekordne Eesti Vabariigi keskmine palk ning anda piiskoppide, kantsleri ja assessorite töötasude määra otsustamise õigus peapiiskopile, pälvis rohkelt küsimusi ja konkreetseid asendusettepanekuid.

Mitmed saadikud tegid ettepaneku siduda kirikupea palgamäära kujundamine riikliku mudeli asemel kirikusiseste näitajatega. Valga praostkonna saadik Liisa Eensaar küsis, mis on EELK töötegija keskmine palk, ja soovitas seda aluseks võtta kirikupea palga määramisel. Vaimulike konverentsi esindav Kaido Soom tegi ettepaneku kinnitada peapiiskopi palgaks viiekordne EELK vaimulikule teenistuslepingu alusel makstav keskmine palk. 

Viru praost Tauno Toompuu sõnas, et peapiiskopi palka peaks tõstma, aga see peaks olema kooskõlas kiriku töötegijate üldise palgaarvestusega, sest „tippjuhi ja tavajuhi palga vahe ei saa olla suurem kui kaks korda“. Tartu saadik Kristjan Luhamets tegi ettepaneku võtta peapiiskopi palga arvestuse aluseks EELK suurima koguduse vaimuliku kuutasu. 

Tartu saadik Siimon Haamer sai vastuse küsimusele, kui suur on hetkel peapiiskopi palk: see on 2800 eurot brutos. Valga saadiku Tiit Kuusemaa ettepanek panna peale pidur ja lükata eelnõu tagasi, et tulla teema juurde uuesti kevadel, leidis koha eelarvekomisjoni hääletusele läinud ettepanekus, mida tutvustas komisjoni esindajana praost Mart Jaanson. 38 poolt- ja 16 vastuhäälega otsustas kirikukogu jätta praegusel istungjärgul peapiiskopi majandusnõukogu pakutud teenistustasu määr kinnitamata ja tulla selle juurde tagasi järgmisel istungjärgul. Sellega seoses paluti majandusnõukogul välja töötada konsistooriumi liikmete palgaastmestik.  

Mitte üksnes rahast

Kirikukogu teemad ei olnud üksnes majandusega seonduvad. Oma valdkonna aruandeks said sõna assessorid ja kantsler. Peapiiskopi ettekandes „Olukorrast kirikus“ märkis Viilma, et lõppev aasta on seotud kiriku õigusreformi lõppfaasi jõudmisega ja alates 1. novembrist kehtib EELK põhikirja uus redaktsioon, mille heaks kirikukogu eelmine koosseis tööd tegi. Peapiiskop tutvustas õigusreformi olulisemaid muudatusi ning märkis, et ootuspäraselt on need pälvinud ka kriitilisi märkusi. 

Liina Raudvassar


Kirikukogu teemal loe ka EK nr 47 „Kirikukogu valis konsistooriumi uue koosseisu“.

Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest! (Mt 20:28)