Esileht » Uudis » Esileht »

Kirikukogu tegi valiku

01.12.2004 | | Rubriik: Esileht, Uudised

Kirikukogu 32 liiget 60st andsid läinud nädala kolmapäeval peapiiskopi valimistel oma poolthääle praost Andres Põderile.
EELK XXVI Kirikukogu 8. istungjärk oli koos Tallinnas 23. ja 24. novembril. Peapiiskopi valimiste varju jäid päevakorras olnud 2004. a lisaeelarve ja 2005. a 11,6miljonilise eelarve vastuvõtmine, kolme allasutuse likvideerimine ja kahe koguduse ühinemine.
Viis kandidaati

Kevadiste sinoditega alanud valimiskampaanias seati esimestena üles praost Tiit Salumäe (Lääne praostkond) ja Andres Põderi (Pärnu) kandidatuur. Sügisel lisandusid kahele kandidaadile praost mag Gustav Piir (Tallinn), praost Joel Luhamets (Viljandi, Saarte ja Lääne-Harju) ning õppejõud dr Randar Tasmuth (Ida-Harju).
Mitmes praostkonnas, nt Tartus sooviti 12 aastat piiskopiametis olnud Einar Soone kandidatuuri seadmist kirikupeaks. Kuigi Soone juba aasta alguses põhjendas keeldumist suure töökoormuse ja tervisega, püsis paljude ootus pikka aega, et piiskop siiski annab nõusoleku kandideerida.
Üheks favoriidiks peetud Luhametsa hiline lülitumine valimiskampaaniasse on tema sõnul seotud peapiiskop Jaan Kiivitiga, kes seda soovis.
Avapäeval kuulutas kirikukogu kirikupea valimistega seotud päevakorrapunktide arutelu kinniseks.
Tudu kogudus ühineb

Kirikukogu võttis vastu otsuse Tudu koguduse ühinemise kohta Viru-Jaakobi kogudusega. Tudu kogudus on likvideeritud alates 1. detsembrist k.a. Koguduse õigusjärglane on Viru-Jaakobi kogudus, kes võtab üle kõik Tudu koguduse õigused, kohustused, varad ja lepingud. Tudu koguduse praegused liikmed loetakse Viru-Jaakobi koguduse liikmeteks.
Jaan Kiivit ütles selgituseks, et sellega viiakse lõpule pikaleveninud protsess. Tudu kogudusel puuduvad praegu valitud organid ja EELK ei esitanud kogudust vastavalt kirikute ja koguduste seadusele usuliste ühenduste registrisse kandmiseks. Viru-Jaakobi koguduses on detsembris 2004 uue nõukogu valimine ja selles saavad kandideerida juba ka Tudu koguduse liikmed.
Kirikukogu võttis küll otsuse ühendamise kohta vastu, kuid õhku jäi küsimus, kas ei peaks mitte üle vaatama ja otsustama väikeste koguduste jätkusuutlikkuse tervikuna. Tudu koguduse taolisi väikesi kogudusi on EELKs paarkümmend.
Jaan Kiivit märkis, et enne sõda abikogudustena tegutsenud väikesed kogudused tuli nõukogude seaduste järgi kõik iseseisvateks kogudusteks muuta ja sellisteks nad on jäänudki. Tõsi, mõni aasta tagasi ühendati Kiviõli kogudus Lüganusega.
Seitsme enamhäälega võit

Teisipäeva pärastlõunal peetud läbirääkimised peapiiskopikandidaatide üle ei olnud kolmapäeva hommikuks mitte kõigile kirikukogu liikmetele andnud selgust, kelle poolt oma hääl anda. Valikut tehes said mitmelgi juhul määravaks näiliselt täiesti kõrvalised asjaolud.
Kogukonnas, kus kõik tunnevad kõiki ja teavad, kes kellega «käib», mõeldakse tihti isiklikult, mitte üldkiriklikult. Rahulikult said hääletada need, kel mingeid isiklikke ambitsioone tuleviku (loe: uute ametikohtade jaotuse) suhtes ei olnud.
Esimeses voorus kogus enim hääli Luhamets (19), talle järgnesid Põder (17), Salumäe (14), Piir (5) ja Tasmuth (3). Teise vooru pääsesid edasi enim hääli saanud Luhamets ja Põder. Häältega 32:25 väljus võitjana kaks päeva varem oma 55. sünnipäeva pidanud Andres Põder. Kolm sedelit olid tühjad.
Eelmistel peapiiskopi valimistel kümme aastat tagasi, 1994. a 28. juunil valis kirikukogu kahe kandidaadi vahel. Toona võitis Ida-Harju ja Järva praostkonna poolt üles seatud kandidaat assessor Jaan Kiivit piiskop Einar Soonet häältega 29:26.
Ootustele vastavalt

Kirikukogu ees pärast valimistulemuste teatavakstegemist õnnitlusi vastu võttes oli Põder ilmselgelt üllatunud ja liigutatud. Usalduse eest tänades kinnitas peapiiskop electus, et on valmis vastutust kandma: «Usun, et see on Jumala kutse ja ülesanne.» Õnnitlused vastvalitud peapiiskopile tulid ka vabariigi peaministrilt Juhan Partsilt.
1990. aastast kirikuvalitsusse kuulunud Põder kinnitas, et peapiiskopina meeskonda komplekteerides peab ta silmas valimise tulemusi ehk siis kirikus valitsevat meelsust ja kirikuliikmete ootusi ning püüab olla tasakaalustavaks jõuks. Oluliseks peab ta kollektiivset juhtimist.
Värske kirikupea ütles, et äkilised suunamuutused ei ole head, pigem tuleb kursi seadmisel paljuräägitud kiriku arengukava aluseks vormistada.
Põder on kinnitanud Eesti Kiriku usutluses, et piiskopid ei tohiks kuuluda ühtegi erakonda. Isamaaliitu kuuluv Põder lahkub erakonnast, samuti Pärnu linna volikogust.
Viimased 14 aastat on Põder teeninud Pärnu Eliisabeti kogudust. Küünlapäeval, 2. veebruaril õnnistatakse Andres Põder Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus peapiiskopi ametisse. Sel päeval on temaga koos abikaasa Marje ja ema; usutavasti saabuvad Saksamaalt ning Taanist teoloogiadoktori õpingutega seotud pojad Thomas Andreas ja Johann Christian peredega.
Valimistejärgsel pressikonverentsil ütles Andres Põder jõulusoovi: «Et eesti rahval jätkuks tervet meelt ja mõistust tunda kirikut oma kirikuna. Kui tullakse jõulukirikusse, siis ei ole see tulek kuhugi võõrasse maailma, vaid et see on tagasitulek koju oma vaimuliku ema juurde.»
Peapiiskop Jaan Kiiviti palvel võeti pühapäeval kõigis Eestimaa luterlikes kirikutes eestpalvesse valitud peapiiskop Andres Põder ja 14. detsembril toimuvad kirikuvalitsuse valimised.
Tiiu Pikkur
Sirje Semm

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)