Esileht » Uudis » Uudised »

Kirikukogu peeti demo­kraatlikus vaimus

02.05.2018 | | Rubriik: Uudised

Kirikukogu juhatus: assessor Marko Tiitus (vasakult), peapiiskop Urmas Viilma (juhataja) ja Urmas Arumäe. Tiit Kuusemaa

Möödunud teisipäeval kogunesid kirikukogu saadikud Tartu Pauluse kirikusse EELK XXX kirikukogu 2. istungjärgule.

Saadikuid tervitama tulnud linnapea Urmas Klaas sõnas, et koguduste ja linnavalitsuse vahel on olnud hea sisuline koostöö, taastatud on Jaani ja Pauluse kirik ning nüüd pingutatakse Maarja kiriku taastamise nimel. Linnapea on kindel, et see saab teoks. Valdur Mikitat tsiteerides ja peapiiskop Urmas Viilmale Mikita Tartut tutvustavat brošüüri kinkides sõnas ta: „Eesti mõeldi välja Tartus.“
Kuna tervituste ajal viibisid saalis ka Põhja-Saksamaa ja Balti riikide luterlike kirikute vaimulike kokkusaamisel osalejad, üllatas linnapea koosolijaid saksakeelse tervitusega, kus ta soovis sõpradele head siinviibimist ja peatset kohtumist.
Põhjakiriku pastor Christa D. Hunzinger õnnitles aga kõiki saalisolijaid Eesti Vabariigi juubeli puhul ja väljendas heameelt, et aastapäeva jumalateenistus oli oikumeeniline. „Elame üleilmses oikumeenilises maailmas, mis ületab keele- ja riigipiire,“ sõnas ta meie kirikule ja maale õnnistust paludes.

Erakordne kirikukogu
Koosoleku alustuseks tehti protseduurilised toimingud: võeti teatavaks, et puudub 13 saadikut, et Mart Salumäe saabus Põhja-Ameerika ja Tiit Pädam Rootsi praostkonnast. On tähelepanuväärne, et kiriku kõrgeima seadusandliku organi tööst võtsid esimest korda osa ameti poolest kirikukogu liikmeteks olevad diasporaapraostkondade praostid. Moodustati kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon ja redaktsioonikomisjon.
Aga enne, kui päevakavaga edasi sai minna, kerkis üles küsimus selle võimalikust muutmisest. Nimelt oli päevakavas otsuse eelnõu Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise toetuseks, mis tõi hiljem arutelu ajaks kohale ka meedia esindajad. Ettepanek arutelu päevakavast välja jätta läks hääletusele ja selle poolt oli 5, vastu 38 ja erapooletuks jäi 5 saadikut.
Kuigi päevakavas viimase punktina olnud, jääb kirikulukku hääletus Harkujärve koguduse asutamise ja EELKsse vastuvõtmise kohta. Kiitust uue koguduse asutamise nimel jagasid Matthias Burghardt ja Jaan Tammsalu, kiriku ehitamise lugu taastatud iseseisvuse alguses meenutas Jüri Ehasalu.
Üksmeelselt langetas kirikukogu otsuse diakoonia- ja ühiskonnatöö sihtasutuse asutamise kohta.

Usu küsimus
Läinud kirikuaastast kokkuvõtet tehes tõi peapiiskop Viilma oma ettekandes välja statistilisi näitajaid, kuid rõhutas, et arvandmetest olulisem oleks diagnoosida kiriku tervist. Paraku on tõsiasi, et juba paarkümmend aastat on liikmesannetajate arv languses. Languses on ka ristimiste ja laulatuste arv, nii jumalateenistusel keskmiselt kui ka üldse kokku osalenute arv, vabatahtlike arv. Rohkem on peetud teenistusi, kasvanud on armulaualiste ja konfirmeeritute arv.
Samas märkis peapiiskop, et inimesed julgevad end kristlasena identifitseerida, sest EKNi uuringu tulemused ühtivad kogudustes arvel olevate hingede arvuga. Heameelt teeb aga lastetööd puudutav statistika: pühapäevakoolides osales 3614 last (89 last rohkem kui 2016. aastal), lastetöötegijaid oli 279 (4 inimest rohkem). Kasvanud on kristlike koolide, lastehoidude ja lasteaedade pere, kuhu kuulub kokku 236 last. Kõigis Eesti kristlikes koolides õpib kokku 1482 õpilast.
Vähenenud on kiriku üritustel osalemine, peale on kasvanud läbilõigatud juurtega põlvkond, kellel kodus puudub igasugune kiriklik taust ja kes isegi jõulude ajal kirikusse ei lähe. On tõsine küsimus, kuidas nende inimesteni jõuda, sõnas kirikupea.
Möödunud aastast loetles ta üritusi, mis olid seotud teemaga „Vabaduse teetähised“, aga ka muid aastat iseloomustanud märksõnu: haldusreform, koguduste juhtorganite valimised, kodu- ja väliskiriku ühtlustumine ja viimase reorganiseerimine, Narva koguduse taastamine, Mustamäe kiriku ehituse I etapi valmimine, kiriku põhikirja ja kirikuseadustiku muutmiseks ettevalmistava komisjoni loomine.
Peapiiskop tänas assessor Kadri Eliisabet Põderit tubli koostöö eest katoliku kirikuga ja märkis aukohustusena peapiiskop Andres Taulile peapiiskop emeerituse aunimetuse andmist. Seda kirikukogul välja tuues ei teatud veel, et Kanadast saabub kurb teade.
Ettekannet kokku võttes ütles peapiiskop – rõhutades iroonia puudumist –, et kirik peaks järgima vabakirikut ja minema inimeste juurde. Tõsiasi on paraku see, et luteri kirik ei saa oma vanu pühakodasid maha jätta.

Hea töö
Oma ülevaates kiitis piiskop Joel Luhamets, et igal pool tehakse väga head tööd, võttes kokku aasta jooksul tehtud ligikaudu 50 koguduse külastuse. Ta sõnas, et innustust ja ohvrimeelt on inimestel palju ja igaüks teenib Jumalat oma andidega. Vahel on küll probleeme palga maksmisega ja sellega, et vaimulikele esitatakse väga suuri nõudmisi. Keerukad olukorrad tuleb lahendada, sest kirikul on vaja iga töötegijat.
Piiskop Tiit Salumäe, kes koordineerib ka diasporaakoguduste tööd, loodab, et erinevad kogudused suudavad kokku hoida ja kirik püsib ühtsena. Suursündmuseks oli möödunud aastal Haapsalus toimunud Põhja-Ameerika praostkonna sinod. „Kui me nüüd ei oska tänulikud olla, siis kunas veel. Kirik annab vaimset jõudu ja juhatab edasi,“ oli piiskop optimistlik.
Oma tööst andsid aru ka assessorid Katrin-Helena Melder, Kadri Põder, Marko Tiitus ja Ove Sander. Eriliselt võiks välja tuua peapiiskop Urmas Viil­ma valimise Luterliku Maailmaliidu assamblee töörühma seitsmeks aastaks, partnerorganisatsioonide kaudu kirikule vahendatud abi 350 000 euro ulatuses, arutelu liturgilise ühtsuse puudumise üle, usuteaduse instituudi 75. aastapäeva, uue lauluraamatuga seonduvat, kirikumuusikute vähest töökoormust, diakooniateenuse pakkumist ka kirikust väljapoole.
Möödunud aasta majanduselust tegi kokkuvõtte kantsler Andrus Mõttus, revisjonikomisjoni liige Õie Alt aga esitas komisjoni arvamuse, leides, et aruandjad on hästi majandanud ja jäänud eelarve piiresse. Eelarve kinnitati ühehäälselt, samuti konsolideeritud majandusaruanne, kuigi audiitori hinnang puudub.

Erinevaid arvamusi
Heaks näiteks kirikus valitsevast demokraatiast oli loo alul mainitud ja päevakavva hääletatud otsuse eelnõu riigi põhiseaduse täiendamiseks lausega „Abielu on ühe mehe ja ühe naise vaheline liit“.
Peapiiskop selgitas, et põhimõtteliselt ei ole tegemist kiriku uue seisukohaga abielu suhtes, sest selline otsus on vastu võetud juba 4. oktoobril 2005 peapiiskop Jaan Kiiviti ajal. Seda seisukohta on väljendanud ka Eesti Kirikute Nõukogu oma läkituses traditsioonilise perekonna kaitseks 25. aprillil 2014.
Siiski on seoses suud-puhtaks-aastaga koguduseliikmetel kadunud turvalisus ühe põhiväärtuse osas ja piirkondlikelt sinoditelt tulnud algatuse alusel on teema jõudnud kirikukogule. Nagu arvata, tekkis elav arutelu. Mis aga oluline, oli aruteluga kaasnenud vaimsus. Rahulikult kuulati erinevaid mõtteid, oli poolt- ja vastuargumente, kuid kedagi ei solvatud. Lõpuks võeti hääletustulemused kokku järgmiselt: 39 saadikut olid eelnõu poolt, 5 vastu ja erapooletuid oli 4.
Lõpetuseks võtan aga mõtte Tartu praosti Ants Toominga jutlusest kirikukogu jumalateenistuselt: püsigem armastuses, kuigi see on raske, ja püüdkem olla selleks karjaks, kellest Jumalal on hea meel. Me oleme teel.
Rita Puidet

Püha, püha, püha on vägede Issand! Kõik maailm on täis tema au!
(Js 6:3)