Esileht » Uudis » Uudised »

Kirikukogu markusepäeval

05.05.2006 | | Rubriik: Uudised

(Algus 1. lk.)

25. aprillil Põltsamaal toimunud EELK
XXVII Kirikukogu 2. istungjärgust võttis osa 52 saadikut.

Esinduskogu kiitis heaks või võttis vastu
viis otsuse eelnõud ja kuulas komisjonide aruandeid, samuti tegeles mitme
kohapeal algatatud küsimusega ning andis pidulikult üle teeneteristid
peapiiskop Andres Põderile, piiskop Einar Soonele ja peapiiskop emeeritus Kuno
Pajulale.

Sisutihe tööpäev sai mõjusa alguse
jumalateenistusega Põltsamaa Niguliste kirikus, kus kirikukogulastest kogudust
teenis sõna ja sakramentidega Kolga-Jaani koguduse õpetaja Ants Tooming ning
orelil organist Ülle Noormägi. «Õnnista ja hoia» kõlas võimsalt Issanda poole
kirikulistelt, kellest üle poole olid tegevvaimulikud.

Istungjärgu Põltsamaa kirikla saalis avas
peapiiskop Andres Põder, koosoleku kaasjuhatajateks olid Ove Sander ja Priit
Kama. Kirikupea kiitis saadikute kohusetunnet: 58 liikmest oli kohal 52,
kusjuures puudujatel olid mõjuvad põhjused.

Mandaat-nomineerimiskomisjoni esimees
Peeter Kaldur teatas, et istungjärk on igas mõttes otsustusvõimeline.

(Järg 2. lk.)

Lisaks paiskas ta saali elevust tekitanud
idee uurida koguduseti, kas vaimulikest kirikukogulased ikka tasuvad kiriku
liikmemaksu. «Kirikukogu liikmeks on EELK liige, kellel on kohustus käia
armulaual ja maksta liikmemaksu. Armulaual on kõik käinud, aga kas ka kõik
õpetajatest kirikukogu liikmed liikmemaksu tasuvad, on küsitav,» kommenteeris
ta. Vaikiv konsensus kiitis komisjoni küsimuseasetuse heaks.

Assessor Joel Luhamets kandis ette otsuse
eelnõu asutada EELK kirikupäeva ja laulupeo sihtasutus. Assessor meenutas,
milline menu oli eelmise suve suurüritusel Tartus.

Tema sõnul on tegemist üritusega, mille
vedamiseks tuleks kaasata sponsorite toetus, mida omakorda on kergem teha
sihtasutusel. Kirikupäev ja laulupidu hakkavad toimuma iga viie aasta järel üldlaulupeole
järgneval aastal, alati Tartus. Eelnõu kinnitati häälteenamusega.

Ikka rahast 

Tervelt viis päevakorrapunkti baseerusid
arvudel. 2005. a eelarve täitmisest aru andes märkis kantsler Mati Maanas, et
möödunud majandusaastat iseloomustab konservatiivsus ja kokkuhoiupoliitika.
Seesugust joont peaks jätkama, et kirikule tagada majanduslikult rasketest
aegadest ülesaamine.

Tulude osas tõi ta negatiivse näitena
maksude alalaekumise, kuna 18 kogudust polnud aasta lõpuks täitnud oma
maksekohustust ja põhjustasid jooksval aastal 50 719 krooni võrra vähem
tulusid.

Kantsler kommenteeris allasutustele
eraldatud rahaliste vahendite kasutamist eelmisel aruandeaastal ning märkis:
«Eraldatud 1 733 500 krooni moodustab allasutuste kogueelarve mahust keskmiselt
19%. Kiriku keskasutuse poolt eraldatud summad on mõeldud eeskätt allasutuste
ülalpidamise toetuseks ning sellel eesmärgil on seda raha ka saajad kasutanud.»

Konsistooriumi 2006. a lisaeelarve seaduse
juurde jõudes märkis kantsler Maanas: «Lisaeelarve vastuvõtmisega saab eeskätt
täidetud revisjonikomisjonile eelmisel kirikukogu istungjärgul antud lubadus
kirjutada lahti EELK nõukogudele ja komisjonidele eraldatavad
ülalpidamiskulud.»

Olulisema muudatusena esitles kantsler
toetust Tartu ülikooli usuteaduskonna luterliku usuteaduse õppetoolile. Kolme
aasta vanuse projektiga (leping lõpeb augustis 2006) toetas kirik oma partneri,
Põhja-Elbe kiriku finantseerimisel usuteaduskonna luterlikku õppetooli, kuna
selle hoidja dr Alar Laats töötas palgata Usuteaduse Instituudi rektorina.

Kui nüüd dr Laats otsustas omal soovil
rektoriametist lahkuda, otsustas konsistoorium kokkuleppel ülikooliga vähendada
toetust  (seni 126 158 krooni)
luterlikule õppetoolile 50 463 krooni võrra ning suunata vabanenud summa
Usuteaduse Instituudile.

Olukorrast kirikus

Oodatuma päevakorrapunkti all võttis sõna
peapiiskop, et anda hinnang olukorrale kirikus. Kirikupea tõi esile, mille
poolest möödunud aasta oli silmapaistev ning viitas tendentsidele, mida
põhjendab statistika.

Suurte sündmuste all, mis «mitte ainult ei
jäänud meelde, vaid mõjutasid kiriku elu», nimetas ta EELK uue peapiiskopi
ametisse seadmist, peapiiskop Jaan Kiiviti 65. sünnipäeva ja emerituuri
siirdumist, paavsti matuseid Roomas ning uue paavsti valimisi, Eesti katoliku kiriku
piiskopi ametisse pühitsemist, kirikupäeva ja vaimulikku laulupidu, Tartu Jaani
kiriku taaspühitsemist, peapiiskop Jaan Kiiviti saatmist viimsele teekonnale,
kristlike väärtuste konverentsi Eesti arvamusliidritele.

Peapiiskop kommenteeris valimisperioodi
2004–2005, mis andis kogudustele uued juhatuste ning nõukogude koosseisud: 730
juhatuse liiget ning ligikaudu 3000 nõukogu liiget. Peapiiskop pani
koosolevatele vaimulikele südamele toetada oma koguduste aktiivi.

«Mul on suur unistus kutsuda linnahalli
kokku kõik need inimesed, kes meie koguduseelu juhivad,» ütles peapiiskop,
märkides, et võib-olla on see siiski ebareaalne. Rääkides sinodite
koosolekutest, millest ta on osa võtnud, toonitas peapiiskop nende head taset.

Läbi raskuste tähtede poole

Haridusest kõneldes rõhutas peapiiskop
keskse ülesandena kaadri ettevalmistust Usuteaduse Instituudis. «UI on eelmisel
aastal ka läbi raskuste liikunud tähtede poole. Nõrgenemise asemel on ta
tugevnenud, tase on hea,» ütles peapiiskop, kutsudes koosolijaid üles suhtuma
oma kiriku kõrgemasse õpeasutusse hoolivalt ning võtma aktiivselt osa UI
pakutavatest koolitustest.

Emotsionaalses võtmes vaagis ettekandja
liturgiliste uuenduste temaatikat. «Kehtiv agenda on faktiliselt kaotanud
normatiivse mõju. Pooltes kogudustes on jumalateenistused koguduse vaimuliku
nägu ehk isegi omalooming,» selgitas ta. Peapiiskop hoiatas erimeelsuste eest
ning kutsus üles üksteisega arvestama, et mitte takistada pikaajalise protsessi
lõpetamist.

«Vajame heas mõttes agressiivsemat lähenemist,»
väitis peapiiskop misjoni teemal peatudes. Me peame suutma inimesi veenda,
väitis ta. Rahvakiriklik mudel, kus kirikut propageerib kolm tasandit –
traditsioon, üldhariduslik kool ja avalik arvamus, ei toimi enam.             «Meie missioon on misjon. Kirik ei
saa süüdistada muutunud aega, vaid peab suutma ise muutuda,» kinnitas
kirikupea.

Liber Concordia eesti keelde 2009. aastaks

Reservajal käsitleti kaheteistkümne
kirikukogulase arupärimist peapiiskopile, see puudutab luterlike
usutunnistuskirjade ehk Liber Concordia tõlkimist eesti keelde. Andres Põder
selgitas, et projektiga tehti algust 1999. aasta kirjastusnõukogu koosolekul,
erikomisjon moodustati 2000. a.

Teoloog Kadri Lääs on kirjad
originaalkeeltest, 16. sajandi saksa keelest ja ladina keelest tänaseks eesti
keelde tõlkinud ja keeleliselt on materjali üks kord ka toimetatud.

Kirjad loodetakse kirjastusse anda 2008. a
ja trükivalmis peaksid need olema järgmisel aastal. Usutunnistuskirjad antakse
välja paralleeltekstina, eesti ja originaalkeeles, väljaandmise kogumaksumuseks
on 300 000 krooni.

Liina Raudvassar

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)