Esileht » Uudis » Uudised »

Kirikukogu emotsionaalsed päevad

04.12.2019 | | Rubriik: Uudised

Eelmisel nädalal Tallinnas usuteaduse instituudis kogunenud EELK XXX kirikukogu liikmed hääletamas. Tiit Kuusemaa

Kirikukogu jooksis põhikirja ja kirikuseadustiku muutmisega ummikusse.

Kirikukogu liikmed suhtusid oma kohustustesse tõsiselt ja koosolekust osavõtt oli suur. Esimese päeva, 26. novembri alguses oli kohal 59 otsustuskokku kuuluvast 66 kirikukogu liikmest. Teisel päeval oli kohaletulnuid veelgi rohkem.

Arupärimine oikumeeniliste küsimuste asjus
Esmalt arutas kirikukogu peapiiskopile 17 kirikukogu liikme poolt esitatud arupärimist oikumeeniliste suhete ja EELK seisukoha üle teemal „Suhtumisest homoseksuaalsesse käitumisse kirikutes ja kirikuosadusest“. Arupärimisele peab vastama, kui selle poolt on vähemalt veerand kirikukogu liikmetest.
Hääletamisel oli 38 kirikukogu liiget 59-st kohalolnust arupärimise poolt, peapiiskop lubas anda arupärimisele kirjaliku vastuse mõistliku aja jooksul.

EELK põhikirja ja kirikuseadustiku muutmine
Kirikukogu üks põhiteemadest oli EELK põhikirja ja kirikuseadustiku muutmine, mille üle pidasid ettekanded peapiiskop Urmas Viilma, emeriitpeapiiskop Andres Põder, EELK põhikirja ja kirikuseadustiku muutmise ettevalmistamise komisjoni sekretär Illimar Toomet. Kaasettekande pidas EELK õiguskomisjoni esindaja. Peapiiskop Viilma rõhutas oma sõnavõtus, et tegu on põhikirja ja kirikuseadustiku kooskõlla viimisega tegeliku eluga.
Diskussiooni äratas ennekõike piiskopkondade loomise teema. Peapiiskop leidis, et piiskopid vähendavad peapiiskopi töökoormust ja piiskopkondade moodustamisega sisulisi muudatusi ei kaasne. Põhikirjamuudatustest jäi piiskopkondade moodustamine hääletuse tulemusel välja. Peapiiskop andis seejärel kirikukogu liikmetele võimaluse avaldada arvamust piiskopkondade teemal. Arutelu oli pikk ja emotsionaalne. Kõlama jäid küsimused sellest, kas piiskopkonnad on praostkondade kõrval vajalikud või tasukski tulevikus minna edasi vaid piiskopkondadega ja loobuda hoopis praostkondadest.
Samuti oli probleeme vaimuliku ametirõivastuse küsimustega. Põhjalikult arutati koguduse juhatuse aseesimehe õigust esindada kogudust üksi õigustoimingutes. Selleski oldi erinevatel seisukohtadel.
Põhikirja muutmiseks on vaja 2/3 kirikukogu liikmete hääli ja osa muudatusi ei leidnud nii suurt toetust. Enamik hääletanutest oli küll põhikirja muudatusettepanekute poolt, kuid mitte nende vastuvõtmiseks vajalik 2/3 liikmetest.
Esile toodi, et kiriku juhtimisstruktuur on liiga suur ja seda tuleks vähendada. Samuti leiti, et oluline on majanduslik probleem, sest suured struktuurid vajavad palju raha ja viimast on kirikul vähe. Esile toodi põhikirja ja kirikuseadustiku muutmise protsessiga seonduvaid kommunikatsiooniprobleeme. Ilmselt just eelmainitud probleemide ja arvamuste hulga tõttu ei leidnudki punkt hääletamisel 2/3 liikmete toetust.
Piiskop Joel Luhamets arvas, et muutmisprotsessiga ei ole vaja kiirustada, pigem oleks vaja arutada temaatikat edasi piiskoplikus nõukogus. Pärast vaheajal toimunud arutamist otsustas kirikuvalitsus eelnõud tagasi võtta, välja arvatud eelnevalt hääletamise positiivselt läbinud kirikuseadustiku osad „Vaimulik amet“, „Sõna ja sakrament: kiriku liturgia“, mis said 2/3 kirikukogu liikmete toetuse.

Järgmise aasta eelarve
Kantsler Andrus Mõttus tutvustas kirikukogule 2020. aasta eelarvet. Kantsler rõhutas, et eelarve on tasakaalus ja nii see kestab veel vähemalt 6–7 aastat, küll aga on tulevik tumedam, sest püsivas langustrendis on nii liikmete arv, liikmesannetajate arv kui ka leeritatute arv. See ilmselt mõjutab tulevikuski kiriku majanduslikku olukorda negatiivselt.
Kantsler leidis, et väga oluline on liikmeskonna kasvatamine. Aasta 2020 eelarve arutamine möödus leebelt ja eelarve summas 1 390 431 eurot võeti vastu üksmeelselt.

Lauluraamatu kontseptsioon
Uue lauluraamatu kontseptsioon kiideti heaks, selle poolt hääletas enamik kirikukogu liikmetest, erapooletuks jäi kaks kirikukogu liiget.
Hoolimata erimeelsustest põhikirja ja kirikuseadustiku muutmise küsimuses möödus kirikukogu sõbralikus ja meeldivas õhkkonnas.
Kaido Soom,
kirikukogu liige

Tuleb inimesi idast ja läänest, põhjast ja lõunast, ja nad istuvad lauas Jumala riigis. (Lk 13:29)