Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Kirikukogu arutas ja otsustas

29.11.2018 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga
kirikukogul 2

Kirikukogu istungjärgust võttis osa 54 saadikut. Liina Raudvassar

EELK XXX kirikukogu 3. istungjärk, mis toimus 26. novembril Tallinnas usuteaduse instituudis, läheb ajalukku uue koguduse asutamisega – Saue Pauluse kogudus arvati Eesti luteri kiriku koosseisu.

Alustati jumalateenistusega Püha Vaimu kirikus, kus jutlustas peapiiskop Urmas Viilma. Kahest istungist koosnevat päeva alustati ja lõpetati palvega, mälestati siit ilmast lahkunuid. Et kohal oli 54 saadikut (EELK XXX kirikukogus on 68 liiget), oli kvoorum koos ja otsustusvõimeline. Lisaks Kodu-Eesti saadikutele oli saalis osavõtjaid ka Põhja-Ameerika praostkonnast.

2019. a eelarve võeti vastu
Kuigi tavaks on käsitleda kiriku järgmise aasta eelarve eelnõu sügisesel kirikukogu istungjärgul kahel päeval, kiitsid saadikud heaks peapiiskopi ettepaneku menetleda küsimust nn kiirkorras ühel päeval. 2019. aasta eelarve vastuvõtmise eel kuulati kantsler Andrus Mõttuse ja revisjonikomisjoni ettekannet. Seisukoha kujundamiseks oli saadikutele eelnevalt saadetud põhjalik seletuskiri.
„Kõige vaimse kõrval, mida kirik on kutsutud tegema, oleme seotud ka rahaliste vahenditega,“ alustas kantsler, lisades, et just selleks võtabki kirikukogu kord aastas teemaks ka raha. Ta selgitas, et järgmise aasta eelarve maht on käesoleva aastaga võrreldes sama: „Muudatused on kosmeetilised, summad on jäänud samaks.“
Revisjonikomisjoni hinnangul oli eelarve koostatud korrektselt ja kokkuhoidlikult. Kiideti heaks püüd suunata eelarvevälised toetused elujõulistesse projektidesse.

Fookus misjonil
Selgitusteks sõna saanud kantsler Mõttus tuletas meelde, et eelmine arengukava lõppes aasta tagasi, ent eelmisel kirikukogu istungjärgul pikendati selle kehtivust aasta võrra. „Kirikuseadustik näeb ette, et mingi perioodi järel tuleb eesmärgid läbi vaadata, et see, kuhu me läheme, toimuks ühte jalga astudes,“ rääkis kantsler, tuues näiteks, et ka toetusraha küsides on vaja viidet arengukavale, et oleks näha, kas tegevus, mille heaks raha küsime, on kiriku arengukava strateegias kirjas.
Ta selgitas, et kirikuvalitsus on uue arengukava koostamisel võtnud aluseks eelmise perioodi kava, ent seadnud endale eesmärgiks lühendada ning konkretiseerida olemasolevat dokumenti. „Me ei ole muutnud visiooni ja missiooni. Ka põhiväärtusi pole muutnud,“ toonitas kantsler, lisades, et senisest selgemalt on esile tõstetud misjonitöö olulisust.
EELK arengukava strateegia 2019–2028 võeti vastu 43 poolthäälega ja ühegi vastuhääleta, üks saadik oli erapooletu. Nimetatud perioodi tegevuskava koostab konsistoorium ja esitab seejärel kirikukogule.

Õiguskomisjoni tööst
Õigusreformi komisjoni tegevuse tutvustamiseks sõna saanud õp Illimar Toomet rõhutas kõnepulti asudes, et on teemat avanud eelnevalt ajalehes Eesti Kirik avaldatud artiklis „Oodatavad muudatused kiriku seadusandluses“ (31. oktoobri numbris).
Ta toonitas, et ehkki töörühma on nimetatud suupäraselt õigusreformi komisjoniks, ei ole siiski tegemist põhjalikku reformi ettevalmistava töörühmaga. Peetud on 19 koosolekut. Läbi on vaadatud avaliku korje läbi laekunud muudatusettepanekud. Olulisemate teemadena on käsitletud piiskopi ja praosti ülesandeid; koguduste liitumist ja koostööd; koguduste juhtorganite paindlikkust.

EELK koguduse võrra suurem
Kahtlemata enim elevust tekitanud päevakorrapunktiks oli Saue Pauluse koguduse asutamine ja EELK koosseisu vastuvõtmine. Selle otsuse eel kuulati ettekannet kantsler Andrus Mõttuselt ja praost Jüri Vallsalult. Seoses sellega, et Saue asub Keila kihelkonna alal, on Keila kogudus alates 2012. aastast võtnud Saue linna vaimuliku teenimise üheks oma tööalaks.
Eestvedajaiks on olnud Keila koguduse abiõpetaja Juha Väliaho ja diakon Anu Väliaho. „Nende plaan oli rajada Sauele kirik. Plaan takerdus aastaid, sest linn ei leidnud sobivat krunti. Nüüdseks on aga Saue linnavalitsus eraldanud hoonestusõigusega krundi, näidates seega oma valmisolekut, et linna ehitatakse kirik,“ rääkis Mõttus. Koguduse asutamist on taotlenud 18 inimest.
Otsustati, et vastloodud koguduse hooldajaõpetajaks saab Keila õp Matthias Burghardt, abiõpetajaks aga koguduse rajaja õp Juha Väliaho.
Veel otsustas kirikuvalitsus seni konsistooriumi allüksusena tegutsenud EELK Perekeskuse asemele asutada kirikukogu otsusega EELK Perekeskuse sihtasutus. Sihtasutuse loomine on kooskõlas organisatsiooni arengukavaga.
Kirikukogu tööpäeva lõpetas piiskop Joel Luhametsa sõnastatud palvus. Võeti teadmiseks, et järgmine kord saadakse kokku aprillis 2019.
Liina Raudvassar

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)