Esileht » Uudis » Uudised »

Kirikukogu ajalooline istungjärk

05.05.2004 | | Rubriik: Uudised

EELK XXVI Kirikukogu 7. istungjärgul võeti vastu kiriku uus põhikiri ja lõpetati mitme allorganisatsiooni tegevus.
Peapiiskop Jaan Kiivit peatus kiriku olukorda käsitlevas ettekandes ja küsimustele vastates mitmel probleemil ja senistel arengusuundadel. Peapiiskopi hinnangul osutusid iseseisvumisajal kirikus seatud rajajooned vähe viljakaks. Ehitati suurkiriklikke keskusi ja katusstruktuure nagu diakoonia-, misjoni- jms keskused, mis paraku tulemuslikult toimima ei hakanudki.
Analüüsida koguduste tööd
Vaatamata sellele, et liikmeskond on vähenenud, elab kunagise rahvakiriku teadvus meis edasi ja ilmselt ka rahva ootustes meisse. Peame olema võimalikult palju kohal kogu oma teenimispiirkonnas, kirik on kutsutud teenima kõiki ja olema avatud kõigile. Liikmeskonna vähenemine ei anna mingit põhjust ega vabandust kõnedele kiriku kadumisest. Kirik on Kristuse maapealne ihu!, toonitas peapiiskop.
Piiskop Einar Soone andis illustreerivate tabelite taustal statistilise ülevaate EELK ja koguduste dünaamikast läbi viimaste aastakümnete. Arusaadavalt stabiilsena püsib matusetalituste arv. Liikmeskonna üldkirikliku kahanemise kõrval paistab silma mõni kogudus, kus see suureneb juba aastaid või püsib aastakümnete tagusel tasemel.
Mis praktika on nende koguduste edukuse taga, ei oska keegi seni täpselt vastata. Ilmselt oleks vaja kiriku ja koguduste tööd selles plaanis hoopis põhjalikumalt analüüsida.
Majandusaruanne
Kuulati ära revisjonikomisjoni hinnang EELK majandusaruandlusele, mis üldjoontes oli positiivne. Toodi esile mõningaid pisilünki esialgses aruandluses ja liiga suurt optimismi 2003. aasta eelarve koostamisel, paljud tulud jäid väiksemaks, kui need olid eelarvesse planeeritud. Tehtud kulutusi hinnati eelarvega kooskõlas olevaks.
Konsistooriumi poolt andis lisaselgitusi haldusdirektor Mati Maanas, kes tõi ka esile vajaduse tekitada kirikule ettenägematute kulutuste katmiseks rahaline reserv.
Peatudes koguduste toimetulekul, hindas haldusdirektor koguduse normaalse toimetuleku piiriks 400 000-kroonist rahavoogu aastas. Paraku jäävad paljud kogudused alla selle piiri ja 34 kogudusel on rahavoog koguni vähem kui 50 000 krooni.
Konsistooriumi haldustalitus paneb suuri lootusi loodud Kiriku Varahaldusele ja selle juhataja Urmas Viilmaa poole soovitatakse pöörduda kõigil kogudustel, kel on raskusi tagastatud vara tulemusliku kasutamisega.
Lõpetati allorganisatsioonide tegevus
Kirikute ja koguduste seaduse järgi saab iseseisva juriidilise isikuna eksisteerida vaid kirik tervikuna ja selle põhikirja alusel töötavad kogudused. Praostkonnad ja allorganisatsioonid juriidiliste isikutena edasi kesta ei saa. Praostkonnad jäävad siiski toimima, aga kirikuvalitsuse osakondadena.
Kirikukogu kinnitas Pühapäevakooliühenduse, Noorsootöö Keskuse, Kirikumuusika Liidu, Diakooniakeskuse, Kriminaaltöö Keskuse ja Misjonikeskuse tegevuse lõpetamise. Vastavates töölõikudes läheb tegevus edasi kas sihtasutuste või iseseisvate mittetulundusühingutena.
Muudeti praostkondade piire, millega kinnitati Helme ja Taagepera koguduse üleminek Valga praostkonnast Viljandi alla. Muudeti eelarveseadust, millega seniste allasutuste töölõikude finantseerimine jääb kestma ka uute juriidiliste vormide puhul, II lugemisel oli autasude seadus.
Tuleb kantsler ja naispiiskopid
EELK uude põhikirja viimaseid muudatusettepanekuid esitades näidati üles silmapaistvat poliitilist ja juriidilist annet. Kaotati peapiiskopi ülemõpetaja staatus Toomkirikus; meie peakirik ise muudeti vastupidi varem otsustatule katedraaliks.
Uue põhikirja järgi ei ole kohustuslik peapiiskopi kõrvale piiskoppi ametisse seada. Samas saab kirik endale siiski kantsleri, kes hakkab juhtima konsistooriumi kantseleid ja kiriku majanduselu. Enamike Euroopa kirikutega samasse ritta astub EELK nüüd ka selle poolest, et nüüdsest võivad piiskopi ametis olla ka naissoost vaimulikud.
Vast nostalgiastki kantud nördimust ja allkirjadekogumist tekitas Usuteaduse Instituudi esindaja väljajätmine Kirikukogust.
Samas on võimatu koostada kirikule alusdokumenti, mis kõigile ja kõiges meeldib. Ometi on tulemus üle esialgsete ootuste hea, tänati peamise töö tegijaid, praost Veiko Vihurit ja õpetaja Illimar Toometit. Põhikiri võeti vastu 39 poolthäälega, vastu oli 6 ja erapooletuid 2.
Urmas Paju

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)