Kirikujuhid kohtusid Norras

19.10.2005 | | Rubriik: Määratlemata


EELK XXVI Kirikukogu saadikud  Tallinna Püha Vaimu kirikus enne viimast istungjärku. Eile hommikul algas EELK XXVI Kirikukogu viimane, 12. erakorraline istungjärk jumalateenistusega Tallinna Püha Vaimu kirikus, kus teenisid piiskopid. Kirikukogu päevakorras oli kirikuseadustiku III lugemine ja selle vastuvõtmine. Kuulati ka ettekannet teenistussuhetest EELKs, millele järgnes arutelu.  EELK XXVI Kirikukogu tuli 1. istungjärgule kokku  27. novembril 2001. aastal Tallinnas. Nelja aasta jooksul peeti 8 korralist ja 4 erakorralist istungjärku. Selle koosseisu aega jääb EELK uue põhikirja vastuvõtmine ja kirikuseadustiku eelnõu menetlemine.

XXVII Kirikukogu koosseisu valitud saadikud kogunevad esimesele istungjärgule 29. novembril.

Foto: Erik Peinar

10.–12. oktoobrini viibis peapiiskop Andres Põder Porvoo osaduskonna neljandal kirikujuhtide kohtumisel Trondheimis.

Peapiiskopiga koos viibis Norras ka Porvoo kontaktgrupi liige praost Veiko Vihuri. «Tipptegijad olid koos,» isaloomustas Põder kaheteistkümne kirikupea kohtumist.

Kohtumisel, kus osalesid ka oikumeenia eksperdid, võeti arutluse alla esmalt Porvoo osaduskonnaga seotud arvamused. Pikemalt kõneldi arengutest anglikaani ja luterlike osaduskondade sees ning kriisidest anglikaani kirikus. Arutati ka naispiiskoppide ja homoabielude küsimust. Peapiiskop Põderi sõnul ei võetud nendes küsimuses vastu ühest seisukohta, vaid peeti aru. Ka diakoniameti puhul märgiti, et kirikud peavad liikuma ühise mõistmise poole.

Mitmesugused kõneained

Rootsi peapiiskop K. G. Hammar avaldas arvamust, et oikumeenia peab asuma uuele tasandile. Norra kirikule tehti ülesandeks uurida oikumeenia küsimust Euroopas. Tõdeti, et liialt palju on tegeletud õpetusliku poolega, enam tuleb rõhku panna jumalateenistuslikule kogemusele.

Leedu piiskop Mindaugas Sabutis pidas kokkutulnuile loengu seksuaalsusest ja eetikast vaadatuna Luterliku Maailmaliidu perekonna ja abielu töörühma poolt.

Palju kõneainet pakkus riigi ja kirikute suhete probleem. Mitmed Porvoo osaduskonna kirikud on riigikirikud, see vorm on aga paljudele sobimatu. Samas arvati, et kui ka kirikud riigist lahutada, peab kirik ometi jääma avatuks ning ühiskonnas kaasa rääkima. Põgusalt tuli selle punkti juures juttu kirikumaksu laekumisest riigimaksudest, mis kaob, kui kiriku ja riigi suhted muutuvad.

Külalislahked saared

Iirimaa peapiiskop John Neill muretses paljude Ida-Euroopast pärit immigrantide pärast, kellele peaks teadvustama võimalust külastada Porvoo osaduskonda kuuluvaid kirikuid Iiri- ja Inglismaal. Need kogudused peavad olema valmis ümberasujaid vastu võtma, ütles peapiiskop.

Järgmisel aastal möödub kümme aastat lepingu allakirjutamisest, mida tähistatakse suurejooneliselt Walesis, kus 16.–21. märtsini  peetakse seminare ja jumalateenistusi. Pidustusnädalale oodatakse lisaks kirikujuhtidele vähemalt kahte esindajat igast kirikust.

Porvoo osaduskonda kuuluvad kuus anglikaani kirikut (Inglise, Iiri, Šoti, Portugali, Hispaania ja Wales) ning kuus Põhjamaade ja Balti luterlikku kirikut (Eesti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra ja Island), vaatlejad on Läti ja Taani kirik.

Kristel Neitsov

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)