Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Kirikujuhid ja maavanem lõid mõttekoja

05.01.2010 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga, Esileht, Ühiskond, Uudised

Maavanem Priit Sibul kohtumisel maakonna vaimulikega. Foto: Merje TalvikKenaks traditsiooniks on kujunenud Põlva maavanema ja maakonna kirikujuhtide aastalõpu koosviibimised, kus vahetatakse muljeid aastal toimunu ja eesootava üle.
Sedapuhku arutati, kuidas masuaastast toibuda ning mida ühiskonna valupunktide leevendamiseks ette võtta. Maavanem Priit Sibula sõnul on majandussurutis jätnud sügava jälje möödunud aastale – on kasvanud töötus ja suurenenud alkoholi tarbimine.
«Noored mehed, kes varem käisid Soomes tööl ja teenisid kolm-nelikümmend tuhat krooni kuus, on nüüd kodus, ilma rahata ja alkoholi küüsis. Teine negatiivne tendents on see, et jooma on hakanud ka naised,» on Sibul murelik.
Samas tunneb ta heameelt, et enam on hakatud juurdlema inimlike väärtuste üle ning ühiskonnas on tõstatatud mitu olulist teemat, nagu näiteks pere- ja inimelu tähtsus. Siin näebki Sibul kirikute rolli: «Kirikul on neil teemadel kaasarääkimises oluline roll ning mul oleks väga hea meel, kui meie kohtumistel sünniksid ühised seisukohad, mida aeg-ajalt ka välja öelda.»

Kõneaine tekitamine
Kirikujuhid ja maavanem olid ühel nõul, et eesmärgiks ei saa olla kirikuõpetaja monoloog või vaimulik nurk päevalehes, vaid kõneaine tekitamine ühiskondlikult olulistel teemadel. Siinjuures tuleks kaasata ka sotsiaalse meedia võimalused.
«Kahtlemata tuleb rääkida inimestega nendele arusaadavas keeles, enam peaks teadvustama seda, et kirik on ühiskonna osa. Seejuures tuleks kasutada ka ressursse väljastpoolt, tööd ei pea tegema ainult vaimulik ning kindlasti ei pea kirik olema juhtrollis,» leidis EAÕK Kähri koguduse preester Viktor (Merikk Ivask).
Ühiselt otsustati, et järgmine kohtumine võiks aset leida juba jaanuaris ning edaspidi võiks mõtteid vahetada kord kvartalis. Samuti leiti, et kohtumised võiksid olla pigem teemapõhised kui üldised ning neist võiksid osa võtta ka inimesed erinevatelt elualadelt. «Kindlasti peaksid teemad olema päevakajalised ning omama sisulist ja praktilist väljundit,» arvas EAÕK Räpina preester Tihhon (Tarmo Tammes).

Võimaluste aasta
EELK Põlva koguduse õpetaja Toomas Nigola sõnul, kes läinud aastal alustas vestlussaadetega kohalikus raadios Marta, võiks taoline mõttekoda dialoogi arendada küll.
«Ilmikute kaasamine ärgitab sageli mõttekäiku, aga on kasulik ka puhtpraktilistel põhjustel. Mulle isiklikult teeb heameelt koostöö kohaliku politseiga – meil on prefekti luba kaasata kirikuõpetajad operatiivinfo edastamisse, mis puudutab näiteks surmateateid,» sõnas Põlvamaal abipolitseinikuna kaasa lööv Nigola ja lisas: «Kui rääkida kirikuõpetaja vaatenurgast, siis politsei on väga tänuväärne «klientuur» vaimulike jaoks – usuteemalisi küsimusi tekib pika vahetuse jooksul päris palju. Politsei näeb elu pahupoolt nii palju, et paneb mõtlema.»
Vaimulikud jagavad seisukohta, et möödunud aasta oli kirikule võimaluste aasta, sest pühakoda on paik, mida raskel ajal vajatakse. «Vahendame jälle üle pika aja abipakke. Buumi ei ole, kuid suurenenud huvi vaimsete asjade vastu võib täheldada küll,» tunnistab EAÕK Värska koguduse preester Afrat Laas.
Sama meelt on ka preester Viktor: «Majanduslangus on pannud inimesed mõtlema ja uusi võimalusi otsima, ka uusi väärtusi. Ning kui kasv toimub natuke aeglasemalt, on lootust, et väärtused ka püsivad.»
Jaanuarikuu mõttekoja külalisena avab elu- ja surma väärtusi Elukultuuri Instituudi esindaja Varro Vooglaid.

Merje Talvik

Põlva maakond
Pindala 2164 km
Asustustihedus 14,6 in/km
Keskus Põlva linn
Elanikke 31 348 (2009)
Keskmine vanus 39,5 aastat
Omavalitsusüksusi 14
Külasid 232
Kaks kolmandikku rahvastikust elab maal

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)