Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kirikuelust 1935. a suvel

19.08.2015 | | Rubriik: Kirikuelu

1935. a kaunistas organist Enn Võrk (14.3.1905–20.9.1962) muusikaga Rõngu kirikus kohalike skautide tõotuse andmise pidulikku jumalateenistust.

Suvel peeti laulupäevi ja vabaõhu-jumalateenistusi, Järva sinodil tõdeti, et inimesed on rohkem hakanud arvestama Jumala seadustega.

80 aastat tagasi, 29. juulil 1935. aastal said Eestimaa muhameedlased oma esimese mošee. Selleks ehitati Narvas üks suurem elumaja ümber pühakojaks. Avamisele oli tulnud muslimeid Helsingist, Tallinnast, Tartust, Jõhvist jm. Eestis arvati elavat umbes 200 muslimit, neist 100 Narvas.

Kirikus ja tammikus
18. augustil oli Pühajõel piiblipüha. Pärast jumalateenistust võis osa saada vaimulikust kontserdist, mille tulu pandi kõrvale kiriku remondiks. Osavõtt piiblipühast oli rohke, huviga kuulati lauljaid Olga Pressnikoffi, Jenny Siimonit ja A. Walfredi ning köster R. Sturmi viiulimängu. Ilusaid helisid võlus kiriku vanalt ja väikeselt orelilt välja Paul Pressnikoff. Esines ka kirikukoor köster R. Sturmi juhatusel.
Võnnus oli piiblipüha 25. augustil. Siin jutlustas pastor Ederberg, esines kirikukoor köster Soo juhatusel.
4. augustil seadis piiskop Rahamägi ametisse Pärnu Eliisabeti koguduse õpetaja Harry Nuthi, 11. augustil avas Rakveres Pauluse surnuaia, 18. augustil jutlustas Räpina kiriku 150. aastapäeval, 25. augustil Kanepi kiriku 125. aastapäeval.
11. augustil õnnistati Randvere uus kogudusemaja. Sel puhul oli kirikus nelja õpetaja osavõtul jumalateenistus. Laulsid prl W. Koppel (sopran), J. Maksim (bass) ning Randvee ja Nehatu ühendkoor E. Jürissoni juhatusel, oreli taga istus Nõmme Rahukoguduse organist Johannes Hiob. Õnnistamiskõne maja juures pidas õpetaja E. Pähn, esinesid Tammeneeme segakoor pr E. Mändi juhatusel ja Nehatu Põllumeeste Seltsi pasunakoor Leo Prommi juhatusel.
18. augustil pühitseti ühendatud kooride osavõtul pärast remonti uue näo saanud Hargla kirik. Õhtul olid kontsertaktusel Hargma Mustajõe tammikus koos Eesti Kristliku Noorsoo Ühingu suvepäevalised. Laulis ühendkoor.
Samal päeval oli piduehteis ka Käru kirik. Viie õpetajaga tähistati uuendatud pühakoja 75. aastapäeva. Kohal olid sealne puhkpilliorkester ja koguduse noortekoor, kes avasid piduliku päeva Beethoveni lauluga «Kõik taevad laulvad».
10.–11. augustil oli Laiusel Tartu praostkonna lastejumalateenistuste ja noorsootegelaste 1. konverents. Kohale oli tulnud kümmekond pastorit ja esindajad kaheksast kogudusest. Pikemalt peatuti noorsootöö meetoditel. Eriti tähtsaks peeti tööd pärastkooliealiste ja eelleeriaegsete noortega, sest need kippusid kirikust eemale jääma.
Muidugi anti näitlik tund arvukalt kohale tulnud lastele ning peeti eraldi jumalateenistused lastele ja noortele. Jumalateenistustele järgnes kiriku pargis kontsertmiiting, kus mängis Laiuse muusikakoor hr R. Jutti juhatusel.
29. augustil aset leidnud Järva praostkonna sinodil tõdeti, et inimesed on rohkem hakanud arvestama Jumala seadustega. Lõpujumalateenistusel Järva-Peetri kirikus seati ametisse uus köster-organist P. W. Elken.
Rõngu skaudid olid oma tõotuse andmise kohaks valinud sealse kiriku. Pidulikul jumalateenistusel pidas kõne õpetaja Taul, muusikaga kaunistasid ettevõtmist organist Enn Võrk ning laulusolistid Tartu skaudid Voolar ja Parts.
11. augustil lahkus tööle Tallinna Kärdla kauaaegne pühapäevakooli juhataja prl Marta Murro. Sel puhul korraldati pidulik jumalateenistus, kus teeneka lastetöö korraldaja auks laulis erakordselt võimas pühapäevakooli lastekoor.
Pärnu praostkonna Kärgu pühakoda sai vana ja vigase oreli asemele kohalikust koolimajast uuema ja parema. Senine kiriku orel läks köstrimajja, kus selle abil sai leerilastele laulmist õpetada.
3. augustil meenutati Peeter Süda tema 15. surma-aastapäeval. Asunud 1912 elama Tallinna, esines ta orelikontsertidega ning oli aastatel 1919–1920 Tallinna Kõrgema Muusikakooli oreli- ja kompositsiooni õppejõud. Kirjutanud oli ta peamiselt orelimuusikat: «Fuuga f-moll» (1910), «Ave Maria» (1914), «Basso ostinato» ja «Scherzino» (1918) jt.
Johannes Hiobil sai aga suve jooksul valmis jõulumeeleolus kantaat «Päästja igatsus» osadega «Avane taevas», «Prohveti kuulutus» ja «Jõulu öö».
Mati Märtin

Sündmusi juulis 1935
* 3.–8. juulini toimusid Otepääl Kristliku Üliõpilasliidu XIV suvepäevad teemal «Käi minu järel». Eesmärk oli viia osavõtjad lähemale Kristuse-tunnetusele ja kutsuda igaüht teda järgima. Lektoriteks olid J. Kõpp, E. Salumaa, A. Põld, A. Soosaar jt. Tegutsesid piibliringid, peeti kaks jumalateenistust, korraldati jalutuskäike Pühajärve kaunisse ümbrusesse. Iga päev oli ette nähtud ujumistund.
* 6.–7. juulil oli laulupidu Pärnus, mille esimene päev algas Enn Võrgu koraaliga «Eks teie tea», teine aga Aleksander Lätte koraaliga «Au kuningale». Mõlemal päeval oli vaimulik kontsert Eliisabeti kirikus.
* Tartu Maarja kogudus pidas 7. juulil pasunakoori osavõtul vabaõhu-jumalateenistuse Luunja mõisa pargis, kust mindi edasi jumalasõna kuulutama Tammiste seltsimajja ja Kavastusse.
* 14. juulil rõõmustas Kaarli kogudus vabaõhu-juma­la­teenistusega oma Magdaleena tn vanadekodu asukaid.
* Tallinna Pauluse kogudus korraldas 13. juulil vabaõhu-jumalateenistuse oma politseiaia juures asuval kirikuplatsil. Jutlustasid üliõpilased Uno Sillaste ja Rudolf Troost ning õpetaja Rein Uhke. Mängis pasunakoor.
* Paide Püha Risti koguduse eestvõttel aset leidnud III vaimulik laulupäev 14. juulil algas piduliku jumalateenistusega. Jutlustas õpetaja Gnadenteich Tapalt. Erilist tähelepanu äratas orelimäng – puldis istus laulupäeva aukülaline prof Artur Kapp. Laulupeost võttis osa 11 koori 300 lauljaga. Laulupäeva sissetulekust kaeti viimane osa oreliehituse võlast.
* Üks tähtsamaid muusikasündmusi oli üleriigiline meestelaulupäev Haapsalus 21. juulil, kuhu traditsiooniliselt kuulus ka vaimulik osa. Jumalateenistused olid nii lossi- kui ka linnakirikus.
* Valgamaa III laulupäev 28. juulil algas linnakirikus kontsert-jumalateenistusega, mis raadio teel üle kanti.
* Piiskop Rahamägi pühitses 27. juulil Tiirimetsa Emmause palvela, millest pidi saama tõhus täiendus Anseküla kogudusele.
* 26. juuli varahommikul oli Põltsamaa noorte puhkpilliorkester äratama tulnud õpetaja Oskar Johann Freyd tema 50 aasta ametijuubeli puhul. Juubilar oli sündinud 12. aprillil (ukj) 1859 Tartus kingsepa peres. Tartu ülikooli usuteaduskonna lõpetas ta 1884. aastal. Pikka aega töötas Frey Moskvas vikaarina ja 12 koolis usuõpetajana. Teenekat 76aastast õpetajat austati kontsert-jumalateenistusega kohalike kirikumuusikute osavõtul.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)