Juba 12 aastat Eesti Televisioonis (ETV) kirikuid tutvustava ning üldinimlikke teemasid lahkava «Kirikuelu kroonika» tulevik on tume. ETV on teatanud oma otsusest mitte jätkata saatesarja edastamist alates sügishooajast 2006.

Võtteplatsil: Piret Toomvap-Schönberg ja Mati Schönberg holokaustipäeval Kloogal EKNi asepresident Joosep Tammot intervjueerimas.

Kindlasti on meediaorganisatsiooni enda otsustada, milliseks ta kujundab oma tegevusstrateegia, millise ideoloogia valguses oma teemad valib ning proportsioonid seab. Üldises turumajandussüsteemis on loomulik seegi, et maksja tellib ka muusika. Ent kui räägime ETVst kui maksumaksja ehk siis kogu Eesti elanikkonna toetusel tegutsevast ja kõigi huve kajastavast avalik-õiguslikust meediast, ei saa välja jätta ühtegi sihtgruppi. Kaasa arvatud kristlaskonda.

Selle ühiskonna teenindajad

ETV tunnistab, et ei taotle kasumit, kuna ollakse ühiskondliku missiooniga organisatsioon, kelle tegevuse tulemuseks on mõju ühiskonnale. ETV kodulehelt näeme mõiste «kodanikuvastutus» esiletõstmist: «Peame meeles, et oleme selle ühiskonna teenindajad. Me hoolime sellest, mis sünnib Eestis ja kogu maailmas.»

2000. aastal läbi viidud rahvaloendusest selgus, et hoolimata Eesti suurest sekulariseerumisastmest nimetab 31,8% üle 15aastastest kodanikest end ühe kindla religioosse traditsiooni järgijaks. Järelikult vajab juba see protsent kodanikkonnast religioosse temaatikaga telesaadet või -saateid. Neile lisanduvad end mitte nii kindla religioosse identiteedi järgijateks pidavad, aga laiemalt kirikuelust ning üldkultuurilistest teemadest huvituvad televaatajad.

Mõnesugust üllatust valmistas kuuldus, et ETV on Eesti Kristlikule Televisioonile (EKTV) kui «Kirikuelu kroonika» autorile eelmise aasta lõpul (täpsemalt 11. novembril 2005) teada andnud oma tahtest lõpetada saate edastamine sügishooajast 2006. Põhjendus on lakooniline: see ei mahu eelseisvale hooajale määratud programmi valikkriteeriumidesse.

Pinnuks programmipoliitika silmis

«Meie otsus ei olnud seotud etteheitega saatesarja kvaliteedile, vaid ETV programmipoliitika põhimõtete muutumisega,» selgitab ETV programmitellija Gerda Kulli-Kordemets kirjas EKTV direktor Peeter Võsule.

Märtsis reageeris EKTV kompromissi otsimisega: ETV-le saadetud kirjas avaldati soovi saatesarja jätkata mõnevõrra muudetud kujul. ETV vastas eitavalt: «Programmitellija on pidanud uuesti nõu ETV programmidirektsiooniga ning analüüsinud projektiidee kokkusobivust Eesti Televisiooni programmi prioriteetidega järgnevateks hooaegadeks. ETV on otsustanud siiski mitte jätkata saatesarja «Kirikuelu kroonika» edastamist» (22. märtsil 2006).

Kiri on näide sellest, kuidas programmipõhine lähenemine võib pärssida üldisi põhimõtteid.

 Religiooniteema rahastamine ETVs

«Sisuliselt ei tooda ETV ühtegi religioonisaadet omal kulul,» nendib Eesti Kirikule EKTV peatoimetaja Piret Toomvap-Schönberg. EKTV suuremaks finantseerijaks Eestis on Eesti Kirikute Nõukogu (EKN), kes näiteks möödunud aastal eraldas «Kirikuelu kroonika» tarbeks 90 000 krooni. Hollandist firmast 3xM laekub saatesarjale 90% ulatuses raha, lisaks paljudelt annetajatelt. Toomvap-Schönberg märgib, et iga saade läheb EKTV-le maksma keskmiselt 30 000 krooni. Muide, ETV maksab ühe saate eest honorari 27 krooni.

Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) täitevsekretär Tauno Teder kinnitab, et kirikute nõukogu toetab EKTVd oikumeeniliste projektide kaudu, summa on aastate lõikes kõikunud 50 000 ja 100 000 krooni vahel. EKNi kaudu rahastatakse ETVd saate «Ajalik ja ajatu» tootmiseks 500 000 krooniga, mis moodustab natuke üle poole saatesarja eelarvest. Veel koordineerib ning rahastab kirikute nõukogu kaheksa korda aastas jumalateenistuste ülekandmist ETVs.

Kui veel lisada, et ETV edastab regulaarselt teavet uudiskünnise ületanud kiriku ja religiooniga seotud sündmustest, siis ei saa iseenesest väita, nagu ei vahendaks meie avalik-õiguslik televisioon kirikuteemat. Ent nagu eelpool toodud, ei panusta ta ka märkimisväärselt ressursse selle temaatika ülevalhoidmiseks.

Raske on mõista ETV programmi kriteeriume eelseisvaks hooajaks, kui põlatakse ära aastatega vaatajatele omaseks muutunud ning seega oma eluõigust tõestanud originaalne laupäeva hommikuti eetris olev «Kirikuelu kroonika» ning lubatakse võimalik nishsh täita sisseostetava võõramaise materjaliga.

Miks eelistada kodumaist? 

ETV lubab suuremeelselt (EKNi toel?) jätkata sarja «Ajalik ja ajatu» tootmist, pöörata suuremat tähelepanu maailma usundite tutvustamisele välishanke programmi kaudu.

«Oleme alustanud läbirääkimisi BBCga mitmekülgse haridusliku religiooniprogrammi koostamiseks,» selgitab Gerda Kulli-Kordemets.

Riigikogu liige Avo Üprus kurjustab oma kirjas ETV juhatuse esimehele Ainar Ruussaarele: «/…/ hariduslik multireligioosne programm ei asenda kellelegi kodukiriku uudiseid nii nagu CNNi harivad loodussaated ei asenda kodumaist «Aktuaalset kaamerat».

Üprus nõustub EKTV direktor Peeter Võsuga, et «Kirikuelu kroonika» on juba tosin aastat oluliseks informatsiooniallikaks, kiriku audiovisuaalse info jäädvustajaks ning arhiveerijaks ning kõigi Eesti kristlike konfessioonide olulisemate sündmuste kajastajaks niipalju, kui saate väike maht seda võimaldab.

Kuniks veel antud eetriaega

ETV on EKTV saatele «Kirikuelu kroonika» hundipassi andnud. Tundub, et seda enam tagasi ei võeta. Hoolimata mitmele rahulolematule pöördumisele EKTV kodulehel ning murelikele kristlikku televisiooni võetud kõnedele.

Aga kuniks veel eetriaega antud, tegutseb meeskond – direktor Peeter Võsu, režissöör Mati Schönberg, operaator Ain Lepp, toimetaja Erle Iher,  peatoimetaja Piret Toomvap-Schönberg ja raamatupidaja Malle Viires – ühise eesmärgi nimel, et tuua kodumaine kirikuelu kodumaise televaatajani.

Kas peate loomulikuks, et ETV kui avalik-õiguslik telekanal lõpetab alates sügishooajast 2006. EKTV saatesarja «Kirikuelu kroonika» edastamise? Kui näiteks spordisõpradel on omad saated ning keskkonnakaitsjatel omad, jääks sihtgrupp Eesti kristlaskond

Vastab kultuuriminister Raivo Palmaru:

Teatavasti on Eesti Televisioon ja Eesti Raadio avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid, mis on oma saadete ja programmide loomisel ning ringhäälingus edastamisel sõltumatud ja lähtuvad üksnes seaduse nõuetest. See tähendab, et täitevvõim ei saa ega tohigi mõjustada nende tegevust oma saadete tegemisel ja programmide koostamisel.

Samas on tähtis teada, et Ringhäälinguseadus paneb avalik-õiguslikule ringhäälingule selged ülesanded, mille täitmine on kohustuslik. Nii ütleb seaduse § 25 lõige 3, et Eesti TV ja Eesti Raadio ülesannete hulka kuulub ka kõigi rahvastikurühmade, sealhulgas vähemuste, infovajaduste rahuldamine. Samuti ütleb seadus (§26 lg 2), et ETV ja ER saated ja programmid peavad erinevate rahvastikurühmade moraalseid, poliitilisi ja usulisi veendumusi arvestades mõjutama kõiki austama inimväärikust ja seadusi.

Kindlasti on usu- ja kirikuelu teemadel saated kantud sellest eesmärgist ja neil on oma roll inimeste hinge harimisel ja moraali põhiväärtuste kinnistamisel.

Kuna Eesti TV ja Eesti Raadio kõrgem organ on Riigikogu poolt nimetatud Ringhäälingunõukogu ja tõstatatud küsimus on oluline, siis oleks kõige parem pöörduda probleemiga Ringhäälingunõukogu poole. Usun, et sel moel on võimalik leida probleemile ka sobiv lahendus.

Liina Raudvassar