Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kirikud põgenike küsimuses eri meelt

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Põgenikud Keleti raudteejaamas Budapestis.
Internet

Ida-Euroopa nn uued Euroopa Liidu liikmesriigid eristuvad vanadest skeptilisema suhtumise poolest põgenikesse. See puudutab ka kristlasi ja kirikute juhte.

Poola, Ungari, Leedu ja teistegi katoliiklike maade kirikupead on küll toetust avaldanud paavst Franciscuse algatusele, et iga Euroopa kogudus võtaks vastu ühe põgenikepere. Ent paljud piiskopid on ühtlasi hoiatanud võimaliku ohu eest julgeolekule.
Näiteks Praha katoliku kiriku peapiiskop Dominik Duka toonitas, et juba prohvet Jeremija oli omal ajal manitsenud juute oma kodumaalt mitte põgenema.
Eriti taunitav on see, kui Euroopasse tulevad noored mehed, kes peaksid hoopis paigale jääma, et oma maad, peret ja kodu kaitsta. Seetõttu peaks Tšehhi vastu võtma eelkõige naisi ja lapsi.
Kuna põgenike hulka võivad poetuda terroristid, on vaja iga saabuja tagapõhja põhjalikult kontrollida. «Me ei pea olema mitte ainult humaansed, vaid ka kindlameelsed ja vastutustundlikud,» ütles Duka. Ka saabujate usuline taust pole kaugeltki tähtsusetu. «Kas me oleme kunagi kuulnud, et mõnest juudist või kristlasest oleks saanud terrorist?»
Ka Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Jānis Vanags on hoiatanud muslimitest põgenike vastuvõtmisega seotud probleemide eest, mis tulenevad nende erinevast identiteedist ja väärtushinnangutest. Nagu senised kogemused on näidanud, kohanevad kristlastest põgenikud Lätis aga hästi ning neid võiks vastu võtta kasvõi mitu tuhat. Pealegi on nemad konfliktikolletes suuremas ohus kui muslimid.
Ettevaatlikke hoiakuid põgenike küsimuses jagab ka suur osa koguduseliikmetest. Siiski on neidki usklikke, kes kirikutele kibedaid etteheiteid teevad, et need põgenike abistamisele liiga vähe tähelepanu pööravad ning piisavalt selgelt hukka ei mõista ühiskonnas levivaid ksenofoobilisi meeleolusid.
Teisalt leidub ka Ida-Euroopas põgenike vastuvõtmist rõhutatult toetavaid kirikuid. Näiteks Poola luteri kiriku pea piiskop Jerzy Samiec avaldas hiljuti karjasekirja, milles kutsus kogudusi avama oma südame: «Armastagem põgenikke, sest neis tuleb meie juurde Kristus (Mt 25:31–46).» Ta rõhutas, et halastust tuleb osutada kõigile ligimestele, «sõltumata nahavärvist, päritoluriigist või isegi religioonist».
Näib, et luterlaste hoiakud põgenike vastuvõtmise küsimuses on Poolas tõepoolest soodsamad kui ühiskonnas tervikuna.
Näiteks Wrocławi luteri kiriku pastor Marcin Orawski ütles Eesti Kirikule, et kuigi mõnedki kontrollimatu sisserände pärast mures on, pole ta oma koguduses kohanud kedagi, kes põgenike vastuvõtmist ei toetaks või neisse vaenulikult suhtuks. Vastupidi, nende abistamiseks annetatakse heldelt.
Rain Soosaar