Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kirikud olid rahvast täis

30.03.2016 | | Rubriik: Kirikuelu

Edgar Hargi (1908–1986), hilisema EELK peapiiskopi ordinatsiooniteenistus oli 29. märtsil 1936. aastal Tallinna toomkirikus. Arhiiv

Märts 1936 algas kohe vaimuliku muusika tähe all.

1. märtsil oli Tallinna Kaarli kirikus Tallinna Meestelaulu Seltsi koori kontsert, juhatas August Topman. Kaarli kirik oli rahvast täis. Kummardus koori asutajale Konstantin Türnpule oli tema vähetuntud «Sanctus», «mis helises mõjuvalt pühaliku hardumusega», nagu kirjutas Theodor Lemba.
Meeleoluka mulje jätsid Artur Kapi koraal «Templis» ja Tobiase «Taaveti laul 51». Karl Tuvikese «Õhtu rahu» jäi meelde soodsalt kirjutatud harmooniaga. Üllatavat kõlaküllust ilmutas koor Priit Ardna (end Elmar Rossmann) «Ärka üles, mu hing» ja Johan Tamvergi «Kõrge varjupaiga» ettekandel. Sopran Johanna Toi esitas kaks laulu. Solisti ja koori saatis «vilumusega» Johannes Jürgenson.
Nõmme Rahu kirikus oli samal päeval õhtujumalateenistus noortele. Jutlustas õpetaja A. Eilart, laulis endiste leeriõpilaste koor. Advendi palvelas Telliskivi tn 56 oli sel ajal samuti noortele mõeldud laulu- ja muusikaõhtu. Kristlik ühing Ühendus Kristuses omakorda korraldas riigi kunsttööstuskooli saalis eraldi eesti- ja venekeelse vaimuliku muusikalise koosoleku.

Publikut kogunes rohkesti
Palvepäeval, 4. märtsil oli Viljandi Jaanis kontsertjumalateenistus, mis leidis nii rohket osavõttu, et enne kontserdi algust tuli sissepääs kirikusse sulgeda. Esinesid kirikukoor J. Eisenbergi juhatusel, keelpillikvartett ning kohalikud solistid A. Härm tšellol ja H. Neuvald trompetil. Kava oli huvitav ja mitmekülgne.
Oli ka lausa muusikalisi suursündmusi. 15. märtsil tuli Tallinna Jaanis ettekandele Mendelssohni oratoorium «Elias». Esitasid Jaani oratooriumikoor, Riigi Ringhäälingu orkester ning solistid Helmi Betlem (sopran), J. Juhkental (tenor) ja S. Podekrat (bass). Orelipartii esitas August Topman, juhatas Udu Topman.
«Magus ja romantiline,» ütleb teose kohta kirikumuusik Johannes Hiob, leides, et «Elias» kannab vananemise märke. Rahvuslikus stiilis tehtud väga lihtsa helikeele ja harmooniaga teos läheb tänapäeva kuulaja jaoks igavaks. Vanatestamentlikud olukorrad jäid jõuetuks. Esitajate jaoks jätkus J. Hiobil aga kiidusõnu, kuigi nii Juhkentalile kui ka Podekratile ta oratooriumilaulja karjääri ei ennustanud.
Theodor Lemba oli leplikum, märkis tunnustavalt ära nimiosalise Podekrati vaimulikku stiili ning Obadjat ja Ahabit laulnud Juhkentali «sümpaatset lüürilist tenorit».
29. märtsil toimus Tallinna Püha Vaimu kirikus Töölismuusika Ühingu eestvõttel Artur Kapi vaimulike teoste kontsert. Selle pearaskus lasus Paul Pressnikoffil, kes lisaks solistide saatmisele esitas koraalieelmängud «Armas Jeesus armastaja» ja «Oh Jeesus, sinu valu» ning soleeris orelikontserdi ettekandel.
Viimane, kirjutatud teemale EAHS (Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts), oli ühtlasi õhtu peateos, mida juhatas autor ja kus kaastegev oli Töölismuusika Ühingu sümfooniaorkester. Johannes Hiob ütleb siiski, et orkestri koosmäng jättis soovida.
Esinejaid oli teisigi: tenor Aleksander Tamm esitas stiilselt populaarse «Vaimuliku aaria», Albert Kõhelik (metsasarv) tõi meeleolukalt ja suurepärase tooniga kuuldavale «Andante religioso» ning viiulikunstnik Alfred Papmehl mängis temale omase ilmekusega pala «Viimne piht» oratooriumist «Hiob». Ühe laulu esitas ka Töölismuusika Ühingu segakoor Paul Pressnikoffi juhatusel. Publikut oli sellel kontserdil rohkesti.

Vaestehoolekande aastapäev
Tallinna Kaarli kogudus pööras sel kuul suurt tähelepanu oma vaestele. Juba 1. märtsil korraldas 3. pihtkonna vaestehoolekande ring Gustav Adolfi gümnaasiumis perekonnaõhtu loterii, tee- ja kohvilauaga. Esinesid kirikukoor Alfred Karindi juhatusel ja laulusolist Paula Schnell.
2. pihtkonna vaeste hoolekande ring korraldas oma kontserdi-perekonnaõhtu 22. märtsil kaubandus-tööstuskoja saalis. Kõige pidulikum päev oli aga 8. märts, kui piduliku jumalateenistusega tähistas oma 15. aastapäeva koori ja solistide kaastegevusel Kaarli Vaestehoolekande Selts. Senine tegevus oli olnud suurejooneline, mida tõendas koguduse vanadele Magdaleena tn 6 asuva suure aiaga vanadekodu muretsemine.

Ordineeriti tulevane peapiiskop
Hilisema Eesti kirikuelu seisukohalt oli tähtis 29. märtsi jumalateenistus toomkirikus. Nimelt ordineeriti seal tulevane Eesti peapiiskop Edgar Hark, kellest esialgu pidi saama kiriku vikaarõpetaja. Koos temaga ordineeriti Oskar Kodres, kes asus Tartu Maarjasse, ja Johann Teras, kellest sai Tallinna praostkonna vikaarõpetaja.
Pidulikul ordineerimisjumalateenistusel jutlustas Edgar Hark, kes elavalt ja veendunult kõneles kristlase usukindlast rännakust püha linna poole.
Aga 7. märtsil pidas Tartu ülikooli aulas oma esiloengu süstemaatilise usuteaduse eradotsendina dr Jaak Taul. Teemal «Jumalariigist ja indiviidist» käsitles ta Jumala ja inimese olemust.

Seltsid ja ühingud
Sisemisjoni Selts korraldas 5.–7. märtsini Põlva kogudu­se leerisaalis kursuse Lõuna vikaarkonna kuulutajatele vendadele ja koguduste tegelastele. Esindatud oli 12 kogudust 70 osavõtjaga. Misjoni juhataja H. Põld rääkis luteri usu alustest, õpetaja A. Sternfeldt tegi ettekande vaimulike kõnede pidamisest, noorsootöö peasekretär K. Tiit rääkis ristimisest ja uuestisünnist ning sisemisjoni peasekretär A. Soosaar viimsest ajast.
Põlva Noorte Meeste Kristlik Ühing korraldas külalisõhtu, kuhu oli tulnud ligi 90 noort. Sõnavõttudes rõhutati kiriku osa noorsoo hingelises kasvatuses. Teelauast võtsid osa ka koguduste tegelased, kes olid sõitnud Põlvas peetavale kuulutajate vendade kursusele.
Hummuli-Soe Kristlik Noorte Ühing korraldas 29. märtsil tuletõrje seltsi saalis kontserdi ja teelaua koorilaulu, muusikaliste ettekannete ja vaimuliku kõnega, millega esines õpetaja Uustal. Ühingul oli sel kevadel kavas hakata korraldama referaatõhtuid kristlike kõnelejate osavõtul.
15. märtsil oli Hargla Kristlike Noorte Ühingu peakoosolek, mille puhul korraldati kontserdiõhtu koori ja puhkpilliorkestri osavõtul. Viiuli- ja klaverisoolodega esinesid õpetaja Maior ja organist Puusta.
Tallinna Kaarli noorte koondis korraldas 29. märtsil Tallinna Eesti Kammermuusika Seltsi keelpillikvarteti (Romulus, Alle, Munamägi ja Riisikamp), sopran pr Eieri, bass Maksimi ja Alfred Karindi juhatatud Kaarli noorte koori osavõtul suurema kontsertjumalateenistuse.
Kristlike Noorte Naisühing korraldas 8. märtsil Tartu lähedal Valgeristi talus talipäeva, kus arutleti teemadel «Mida on teinud ühing ja mida võiks teha oma liikmetele usulise kasvatuse heaks» ning «Mida võib teha oma usulise isiku kujundamisel».

Köstrid-organistid
19. märtsil tähistati Anton Ludvig Reinvaldi Keila köstri ametis olemise 25. aastapäeva. Juubilar oli sündinud 20. mail 1869 Anija koolimajas. Õppinud oli ta Kuuda õpetajate seminaris. Töömeheteed alustas kooliõpetajana Anijas, Pikaveres ja Kolga-Leesis. 1903 valiti ta Leesi abikoguduse köstriks, 1908–1911 oli Harju-Jaani köster. Keila kiriku köstriks õnnistati ta 19. märtsil 1911. Teda tunti kui otsekohest, ausat ja korralikku õpetaja abilist ning kirikumuusikut.
Kodavere koguduse köstriks-organistiks kinnitati Jaan Küüts.
Ilmjärve kirikus esines 15. märtsi jumalateenistusel köstri kohale kandideeriv Uduvere köster Akraadi Must.
Jätkuvalt pöörati tähelepanu köstrite ja organistide ettevalmistusele. 16. märtsil avas piiskoplik vikaar praost H. Kubu toomkiriku koguduse toas Tallinna konservatooriumi korraldatud köstrite ja organistide täienduskursused. Praktilisi harjutusi hääleseades, koorilaulus ja koorijuhtimises juhendas toomkiriku organist Johannes Hiob.

Lahkumine
27. märtsil suri Rõngu endine õpetaja Winfried Martin Jansen. Kadunu oli sündinud 26. veebruaril / 10. märtsil 1860 Paistus pastori pojana. Usuteadust õppis ta Tartu ülikoolis aastatel 1880–1886. Oli olnud adjunkt Helmes ja vikaar Kolga-Jaanis. Rõngu õpetajaks valiti 1889, kust lahkus eelmisel kevadel. Oma poliitiliste veendumuste tõttu oli ka kannatada saanud: 1914–1917 oli asumisel Siberis, 1919. a mõistsid punased ta aga surma. Tema elu päästis Eesti sõjaväe kiire edasitung ja Tartu vabastamine.
Jansenit tunti kui energilist töömeest, kelle ajal ehitati ümber suur ja kaunis Rõngu kirik. Maetud on ta Rõngu kalmistule Hansenite hauaplatsile.
Mati Märtin

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)