Esileht » Arvamused » Kolumn »

Kirikud kommunikatsiooni risttules

03.05.2006 | | Rubriik: Kolumn

Kommunikatsioon ja meedia on kujunenud
tänase lääne ühiskonna keskseteks märksõnadeks. Ühiskonnast räägitakse kui
meediaühiskonnast. Erinevad sõnumid jõuavad inimesteni peamiselt just
meediakanalite vahendusel. Ja kui need sõnumid jäävad meedia jaoks
arusaamatuks, interpreteerib viimane need ümber või jätab
edastamata/kajastamata. Media is the message!

Püüdes suhelda avalikkusega, seisavad
kirikud tihti selle tõiga ees.

Ilmselt ei olegi probleemile ühest
lahendust. Teisalt aga eeldab meediaühiskonna kontekst ka kirikult uut ja
loovat lähenemist.

Ilmselt ei koge meediakanalid – erinevalt
veel 15 aasta tagusest ajast – kirikuid kuidagi eelistatud seisundis olevate
partneritena. Kirik ja usk on nende jaoks üks paljudest fenomenidest, mis
tänases ühiskonnas olemas. Seetõttu ei tasu kirikul eeldada, et tema sõnumeid,
välja arvatud ajakirjanike meelest kriitilist uudisekünnist ületavaid
sündmuseid, väga aktiivselt otsitakse.

Seetõttu on kiriku ja/või religiooni suhtes
kriitiliselt meelestatud isikutel või gruppidel alati kergem oma teavet
meediasse edastada.

Kirikul endal tuleb olla väga aktiivne, et
oma sõnumit väljapoole oma liikmeskonda levitada. See eeldab järjepidevat
tegevust, mille juures ei tasu karta, et infot saab liiga palju. Niikuinii ei
jõua kõik pärale. Meedia kaudu teavitamine nõuab loomulikult kvaliteetset tööd.
Ja oskust tihti keerukast teoloogilisest tagapõhjast tõusvaid veendumusi
lihtsalt ja mõistetavalt edastada. Mis sugugi ei tarvitse ka parima tahtmise
juures alati õnnestuda.

Igal juhul on selge see, et enamikul
tänastest inimestest (sealhulgas ajakirjanikel) on väga hägune ja vähene teadmine
kristlikust usust tervikuna.

Aktuaalsus ja aktiivsus on märksõnad, mida
kirikute kommunikatsioonitegevus eeldab. Siit kerkibki üks põhilisi probleeme:
kirikutel on vähe või peaaegu üldse mitte töötegijaid, kelle otsene ülesanne
oleks tegeleda kommunikatsiooniga. Ilma järjepideva tegelemiseta jäävad aga
kiriku sõnumid lihtsalt üldisest infolaviinist välja.

Seetõttu on igati tervitav EELK otsus
taastada kirikuvalitsuses kommunikatsiooniga tegeleva inimese töökoht. Ka
valmiv Eesti Kirikute Nõukogu kommunikatsioonistrateegia püüab siinkohal kiriku
hea sõnumi, evangeeliumi edastamisele ühiskonnas abiks olla.

Tauno Teder
Tauno Teder

4 Kommentaari artiklile “Kirikud kommunikatsiooni risttules”

  1. merikarp ütleb:

    Olen sellele ammu mõelnud, et usu- ja kirikuteemadel tuleks rohkem kirjutada ja kirjutada HÄSTI, et oleks ikka ilmne kvaliteet usuvastaste räuskamise kvantiteedi vastu kommentaarides.
    Julgemat ülesastumist ja teraseid mõtteid!

  2. Külaline ütleb:

    usuvastastel on õigus oma arvamusele, mida ülalkirjutaja ülbelt räuskamiseks nimetab.

  3. Külaline ütleb:

    Kas olete lugenud usuvastaste kommentaare Delfis ja päevalehtedes? Muud sõna kui räuskamine on paraku võimatu tarvitada nende kohta. usuvastastel on muidugi õigus oma arvamusele, ent arvamust tuleks avaldada korrektselt ja oma oponente respekteerivalt.

  4. Külaline ütleb:

    Tänan vastukaja eest eelpool. Kirikulehe kommentaarid on küll vaoshoitud ja meenuta mitte räuskamist. Aga kurb oleks, kui kirikulehe lugejad toetaksid tsensuuri ja nn. “delfi seadust”. Räuskamist saab alati ignoreerida, autoritele heatahtlikult kaasa tunda. Kirik on piisavalt tugev, et seda endale lubada. …karavan liigub edasi. :)

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)