Esileht » Uudis » Uudised »

Kiriku Varahaldus liitub ühistupangaga

18.03.2015 | | Rubriik: Uudised

Panga asutamisel on võim ja vaim üheskoos. Abilinnapea Taavi Aas (vasakult), linnapea Edgar Savisaar ja peapiiskop Urmas Viilma. Aleksandr Guškov, Pealinn

Veebruaris tuli kokku Tallinna linna initsiatiivil asutatava Eesti Ühistupanga avakoosolek, millest võttis osa poolsada erinevate elualade inimest, teiste seas ka peapiiskop Urmas Viilma.

Tallinna linnapea Edgar Savisaar märkis, et pank on mõeldud väikeste ja keskmiste ettevõtete, korteriühistute, omavalitsuste ja muidugi kõigi Eestimaa elanike jaoks.
Järgnevate kuude jooksul hakatakse kirjutama äriplaani kolmeks kuni viieks aastaks, pärast seda esitatakse finantsinspektsioonile taotlus tegevusloa saamiseks. Pank peaks uksed avama 2016. aastal. Kasumisse loodetakse jõuda viiendaks tegevusaastaks.
Panga juhatuse esimehe Ülle Mathieseni sõnul on panga loomise üks eesmärke elanike tulu kasvatamine. «Halbadel aegadel pole pangal välissurvet, et ta peaks muutma oma poliitikat ning hakkama kliente n-ö piitsutama,» selgitas ta.
Peapiiskop Urmas Viilma hinnangul on ühistuline pank ideena õige asi, sest see eeldab ka, et ollakse koos justkui kogukonnana, langetatakse üheskoos otsuseid ning jagatakse ühiselt vastutust. «Meil on otsustatud, et kiriku kinnisvaraettevõte Kiriku Varahaldus liitub ühistupangaga.»
Miks liitutakse uue pangaga ja millised on ootused-lootused seoses sellega?
Mati Maanas, Kiriku Varahalduse juhataja: «Ühistuline pangandus on eksisteerinud juba templirüütlite õitseaegadest peale ja on aktuaalne ka tänapäeval. Euroopas on ühistupankadel kindel nišš ning nad on mingil määral esindatud pea kõikides riikides.
Näiteks Saksamaa pangandusturul on ühistupangad kesksel kohal. Saksamaa kirikutel, sh ka meie koostööpartneril Põhja kirikul, on juba aastakümneid oma ühistupank keskusega Kielis. Meil on olnud kümmekond aastat tagasi nendega tihedad kontaktid ning päevakorras oli isegi nende filiaali avamine Eestis, kuid tolleaegse Eesti Panga juhtkonna poolt ei leidnud see kavatsus toetust ning sakslased tõmbusid tagasi.
Meie põhjanaabrite Pohjola pank märkimisväärse turuosa omanikuna tegutseb samuti ühistupangana. Eesti pangandusturul on ühistupankade osa täitmata, tegutsevad ainult üksikud hoiu- ja laenuühistud. Nende eestvedajad on küll juba pikemat aega tegelnud panga loomisega, kuid seni on see kahjuks kavatsuseks jäänud.
Ühistupanga vajaduses oleme täna veendunud ja seda näitas kindlalt asutamispäeval kogunenud eri elualadelt liitumissoovijate hulk. Kiriku esindatus lisab loodavale pangale väärtust ja usaldusväärsust ning see aitab kaasa kodanikuühiskonna arengule. Tähelepanuväärne on Tallinna linna initsiatiiv ja panga loomise laiendamine kogu Eesti territooriumile. Sellest tulenevalt ka loodava panga nimi – Eesti Ühistupank.
Kui pank on käivitunud ja oma bilansimahtu piisavalt kasvatanud, on panga asutajaliikmetel (ka hiljem liitunud osanikel) soodustused laenu saamisel ja hoiuste intresside teenimisel. Arvan, et ühistupanga kliendipoliitika saab olema tunduvalt paindlikum, kui seda on kommertspankadel.
Olles pangas osanik, on võimalus saada osa tulemist, mida ühistupank tulevikus teenib. Hoides oma raha kommertspanga kontol ja olles lihtsalt kliendiks, see võimalus puudub. Osanikuna on võimalus selles protsessis jõuliselt kaasa rääkida, sest igal osanikul, sõltumata rahalise panuse suurusest, on üks hääl.»
Tiiu Pikkur

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)