Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kiriku Varahaldus – 15 aastat kiriku toimetuleku tagaja

10.05.2019 | | Rubriik: Kirikuelu

Ajalooline foto: Jõhvis andis 2010. aasta aprillis ehitaja osaühingule Kiriku Varahaldus ja Jõhvi kogudusele üle Jewe büroohoone. Ehitaja Fund Ehitus OÜ poolt allkirjastas lepingu juhatuse liige Toomas Lipre, EELK poolt assessor Mati Maanas (vasakul), toimingu juures on kantsler Urmas Viilma. Sirje Semm

Kiriku Varahalduse büroo seinal ripub EELK tänukiri, mis on antud asutuse 15. aastapäeva puhul ning suure toetuse ja abi eest EELK toimetuleku tagamisel.

Tegemist on EELK-le kuuluva allasutusega, mille nõukogu juhib kantsler, nõukogu liikmed on spetsialistid. EELK eelarve tuludest laekub ca 60% kiriku varahaldusest. Eesti Kirik uuris, miks loodi ja millega tegeleb Kiriku Varahaldus.
2003. aasta suvel otsustas kirikuvalitsus luua kinnisvaraettevõtte, mis on registreeritud Tallinnas äriregistris 11. veebruaril 2004. Kiriku Varahalduse asutamise idee autorid olid Mati Maanas ja Gustav Kivirand. Varahalduse asutamise ajal oli Maanas konsistooriumi kantsler, kümme aastat (2008–2018) oli ta varahalduse juhataja, praegu on nõukogu liige.

Majanduslikult kasulik
Kiriku Varahalduse loomise kohta ütleb Mati Maanas: „Kiriku varade tagastamised hakkasid lahenema. Küsimus oli, kuidas kirikule tagastatud varasid kasutada, hallata ja arendada. Peamiselt puudutas see Tallinnas olevat üldkiriklikku kinnisvara.
Üks põhjus oli kindlasti ka see, et meie majandustegevus – kinnisvara arendamine ja haldamine – erines sisuliselt konsistooriumi põhitegevusest ja majanduslikus mõttes oli omaette asutus kasulikum. Konsistooriumi osana oleks olnud väga keeruline näiteks ehitustegevust arendada. Konsistooriumi töös oleks tulnud teha liiga palju muudatusi. Ja ega me sellega jalgratast leiutanud, mujal maailmas tehakse samuti.“

Õnnestunud projektid
Kõige õnnestunumaks projektiks peab Maanas 2011. aastal valminud Tatari tänav 25 maja, mis ehitati eelmise sajandi algusest pärit seegi asemele. Hoones on 11 000 m2 üldpinda, kolm korrust büroode ja kolm korterite jaoks, kaks korrust maa all parkimiseks. Majal on 35 omanikku: 33 korteriomanikku, üks kinnisvarafirma ja Kiriku Varahaldus, kes maksab üüritulu edasi EELK-le. Hästi läheb ka Jõhvi büroohoonel. „Ruumid on alati välja üüritud ja tulu tõuseb,“ rõõmustab Maanas. „Kentmanni 6 maja ehitus toimus küll majandussurutise ajal, kuid sellegagi võib rahul olla. Toob aastas konsistooriumile tulu 300 000 eurot. Varsti valmiv Eha 12 objekt on ka õnnestunud.“

Julgelt peale hakata
Nõukogu liikmena soovib Maanas oma aastatepikkust töökogemust jagada, ka on pooleli mitmed asjad. Maakri tänava kõrghoone ehitus ootab lahendust, kuidas edasi minna. Niguliste kiriku pastoraadi krunt, kus praegu parkimisplats on, ootab ka ehitist.
Varahalduse tuleviku kohta arvab Mati Maanas, et teha on veel küll ja küll, peab aga jupikaupa alustama. „Tuleb vaadata kõige õigem objekt ja tegema hakata,“ on ta kindel. „Näiteks Niguliste krunt, kus peab kõigepealt arheoloogilised kaevamised tegema, siis alles saab ehitama hakata. Leian, et rahulik, riskideta kinnisvaraarendus on kiriku jaoks õige taktika, mida tuleks edaspidi igakülgselt edendada ning piirduma ei peaks ainult Tallinnaga.“

Kirikuvalitsus Pärnu-Jaagupis
OÜ Kiriku Varahaldus esimene juhataja oli nüüdne peapiiskop Urmas Viilma, kes tagasi vaadates nendib, et võib-olla oleks ta siiani Pärnu-Jakobi koguduse õpetaja, kui mitte kirikuvalitsus poleks teda Tallinna kutsunud.
„2003. aasta suvel pidas kirikuvalitsus eesotsas peapiiskop Jaan Kiivitiga väljasõiduistungi Pärnu-Jaagupis,“ meenutab Viilma. „Meil oli neile palju näidata: hostel, söögikoht, haldasime metsi ja maid. Ühel lõunasöögil tuli minu juurde majandusassessor Jaan Tammsalu ja ütles, et on otsustatud luua kirikuvarasid haldav firma ning otsitakse sellele nõukogu esimeest. Juhatajaks sooviti kinnisvara­asjadega hästi kursis olevat inimest, nõukogu esimeheks aga vaimulikku, kes on oma koguduses kinnisvaraasju hästi ajanud. Kuna Pärnu-Jaagupis oli näha, et olime hakkama saanud, jäi kõlama mõte, et võiksin olla loodava asutuse nõukogu esimees.“

Pealinna kinnisvara arendama
Läks aga hoopis teisiti. „Ma ei tea, kui palju nägi vaeva kirikuvalitsus, Mati Maanas, Gustav Kivirand või uuele asutusele rahalise toetuse teinud kinnisvaraettevõtja Aivar Berzin juhataja leidmisega. Augustis 2003 oli Tallinnas Soome kristlike ärimeeste konverents, kus rääkisin Pärnu-Jakobi kogudusest. Berzin tegi siis mulle ettepaneku Kiriku Varahalduse juhi kohale asuda.“
Viilma vastas eitavalt, tema Pärnu-Jaagupist ära ei tule, kuid assessor Tammsalu soovitas tal mitte kiirustada. Viilma läks koju, rääkis abikaasaga ja lõpuks ütles, et kaalub asja. „Siis sõitis kohale kõrge komisjon – Maanas, Tammsalu, Kivirand ja Berzin –, tegi minu n-ö läbikatsumise ja mulle anti teada, et võiksin kaaluda Tallinna tulemist ning täiskohaga tööle asumist. Mul oli aga kogudus, koolitöö, olin abipraost ja vallavolikogus.“ Viilma lisab, et tegelikult oli Pärnu-Jaagupis kõik nii hästi, et oligi sobiv aeg anda kogudus kellelegi üle. Pärnu-Jakobi koguduse hooldajaõpetajaks jäi ta veel üheks aastaks.

Töökoha loomine
„Ma mäletan oma esimest tööpäeva konsistooriumis 2004. a jaanuari alguses. Ei olnud mul ei tööülesandeid, töökohta ega ka töötasu, ei olnud firmatki, kuhu tööle tulin. Minu ülesandeks saigi kiriku varahalduse firmat looma hakata. Ajutiselt istusin endise arhivaari laua taga, kuid hakkasin konsistooriumi pööningule endale kabinetti sisustama ja ka tööd otsima. Mingeid juhtnööre ei antud, Maanas sai minu kõige lähemaks juhendajaks. Palju abi oli ka Anne-Mari Mölderkivist, kes praeguseni kantsleri assistendina töötab.
Kuu aja pärast küsisin, kas palka võiks ka saada. Olin üle aasta firma ainus töötaja. Esimene töötaja, kes minu kõrvale tuli, oli Vilja Kutsar, siis Tiit Kaarlõp. Olen ka koolitatud kinnisvaramaakler,“ räägib Viilma.

Olukorra väljaselgitamine
Millest algas töö uues ametis? „Kõigepealt oli vaja olukord kaardistada. Maanas tegeles endiselt Tallinna objektidega. Mina hakkasin tegelema peamiselt kogudustega ja otsima, kus on neid, keda veel aidata varade tagastamisel. Aitasin korraldada metsamajanduskavade tegemisel, koostasin koguduste kinnisvaraarenduskavasid. Jüri kogudusele nt sai koostatud põhjalik kava, samuti said esmased konsultatsioonilepingud sõlmitud Nõo, Rap­la, Jõhvi, Keila, Otepää, Tartu Peetri kogudusega. Mitmel kogudusel aitasin varasid tagasi saada.“
Viilma ütleb, et kui oli vaja hakata Tallinnas arendama Tatari ja Kentmanni tänava projekte, sai ta aru, et see ei ole enam tema pädevuses. „Et kantsler Mati Maanas oli nende objektidega juba aastaid tegelnud ja kursis ning sellest tööst huvitatud, otsustasime teha peapiiskop Andres Põderile ettepaneku meie ametid vahetada. 2008. aastal sai minust konsistooriumi kantsler ja Maanas sai varahalduse juhatajaks.“

Arendusega tegelemine
Varahaldus hakkas selgelt muutuma arendusega tegelevaks ettevõtteks. „Oli ja on siiani kõikide majanduslike näitajate poolest üks edukas ettevõte, sest tema kasumlikkus on väga kõrge,“ iseloomustab firmat peapiiskop. „Ajaleht Äripäev on tunnustanud Kiriku Varahaldust kui kiiresti kasvavat ettevõtet ehk gasellifirmat.
Kuid edukus ei tähenda seda, et kasumlikkus oleks nii suur, et me suudaksime korda teha kirikud, vaimulikele palka maksta või allasutustele vajalikud summad eraldada. Tegemist on siiski üsna väikese ettevõttega. Varahaldusel on endiselt ülesanne leida uusi arendusprojekte. Kiriku varahaldus peaks rohkem tegelema kogudustele nõu andmisega. Mati Maanas tegi seda kogu aeg ja usun, et tänane juht Jüri Parbo teeb seda jõudumööda ka.“

Uus objekt valmimas
Suure kinnisvaraalase töö kogemusega Jüri Parbo on Kiriku Varahalduse juhi ametis viimased üheksa kuud, varem töötas samas haldusjuhina ja aasta ajutise juhina e prokuristi volitustega.
Küsimusele, millega Kiriku Varahaldus täna tegeleb, vastab ta, et ega firma tegevus ei olegi 15 aastaga põhimõtteliselt muutunud. „On kaks valdkonda: esimene on kinnisvaraarendus – peamiselt meie omandis ja väljaüüritavad äripinnad – ja teine on haldusteenus,“ selgitab Parbo. „Pakume haldusteenust oma äripindadele ja ka osale kiriku varale. Selline mudel ilmselt ka jätkub. Ainsaid muudatusi toob objektide muutumine. Aeganõudev töö on üürisuhete haldamine ja hoidmine. Näiteks siin, Tatari majas on meil 18 partnerit ja Kentmanni majas 10. Väljaspool Tallinna on meil üüripinnad Jõhvis.
Kiriku Varahalduse hooldada on konsistooriumi hoone ja selle õuemaja, Tehnika 115 maja, Lastekodu tänaval Jaani koguduse maja ning peapiiskopi residents Magdaleena tänaval. Järgmine arendus valmib suvel. Kassisabas Eha tänaval valmib 19 korteriga elumaja.
Kui äripindade arenduste eesmärgiks on teenida pikaajalist sissetulekut, siis Eha tänava elumaja arendus ja müük on ühekordne sissetulek.“
Parbo märgib, et kirikute haldamine või remontimine ei ole otseselt varahalduse teema, kuid nõu on ikka antud ja antakse ka edaspidi. „Kiriku Varahalduse eesmärk on luua ja hoida pikaajalisi tuluallikaid. Reeglina tootlikku kinnisvara mitte müüa, aga kui, siis tulu ka investeerida,“ kinnitab Jüri Parbo, kahekordne bakalaureus ja USA kaitsetööstuskooli magister, kes on töötanud muuhulgas ka diplomaadina ja kaitseministeeriumi asekantslerina.
Tiiu Pikkur

OÜ Kiriku Varahaldus
Tatari 25 Tallinnas
Teenused:
kinnisvaraarendus
kinnisvara haldus
konsultatsioonid

Pildigalerii:

Jüri Parbo tutvustab aadressil Eha 12 valmiva kortermaja plaani. 2 x Tiiu Pikkur

Tallinnas Tatari 25 majas on 33 korterit ja 18 üüripinda.

Tänu olgu Jumalale, kes ei ole heitnud kõrvale mu palvet ega ole mult ära võtnud oma heldust! (Ps 66:20)