Kiriku vara pole ainult oma asi

Mööda suvist Eestimaad ringi sõites ja erinevaid kirikuid külastades on päris üllatav, et paljudes pühakodades puudub valve- ja/või tulekahjusignalisatsioon.
Kiriku vara vastaste varguste kasvu majandusraskuste aegu on kinnitanud nii EELK kantsler Urmas Viilma kui ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Varahalduse OÜ juhatuse esimees Martin Toon.

Avatud kirikuuksed
Üks viimastest vargustest toimus Lohusuu kirikus ajavahemikul 24.–26. juulini, kus käärkambri kaudu sissetunginu varastas väärtusliku, 19. sajandist pärineva altariküünlajala, samuti viidi ära altari-, kuuse- ja lühtriküünalde tagavara ja vaagen, mida kasutatakse ristimistalitustel. Korjanduskarbist võeti kaasa kogu seal olnud raha.
Teistest viimaste aegade vargustest meenuvad veel Narva väikeses kirikus toimunu, kust viidi ära küünlajalg, ja kroonlühtri kadumine Kursi pühakojast. Raha on võetud Viljandi Jaanist ja Pühast Saaremaal. 26. juunil murti Viljandis kirikusse ja viidi ära kontsertklaveri ostu toetuseks kogutud raha, ka kaks nädalat varem haarati korjandusraha kaasa, siis oli saak väiksem. Muide, Viljandi Jaani kirikus on ka signalisatsioonisüsteem, andurite paigalduskohad vaadatakse nüüd uuesti üle. 
Kui «väiksemad» rahavargused on sageli aset leidnud suisa päise päeva ajal, asjaosalised on kasutanud ära kirikute avatud uksi ja valvurite eemalolekut või puudumist, siis suuremate summade ja väärtuslikumate esemete järele on tuldud arvatavasti planeeritult pimedamal ajal (Kursis tõenäoliselt ülevabariigilisel muuseumiööl). Seega tuleks väga tähelepanelik olla avatud teeliste kirikuis, kus usaldava valvuri tähelepanematust võivad kurikaelad ära kasutada ja kirikuvaraga minema kõndida.
Suured varguselained käisid kirikuist üle 1970ndatel, kui minema viidi kroonlühtreid ja küünlajalgu. Kunstiajaloolase Sirje Simsoni mäletamist mööda oli varastatud esemeid üle 80, millest umbes 30 tagasi saadi.
1983. aastal rööviti kiriku hõbedat, kui mitte muidu, siis isegi koos seifiga, kus hõbedast armulauariistad hoiul olid. Järgmise kümnendi jooksul rööviti altarimaalid Ridala, Türi, Ambla ja Harju-Madise kirikust, kolm viimast maali on tagasi saadud.

Kallis signalisatsioon, kallim vara
Tõenäoliselt väljendab Lohusuu koguduse juhatuse esimees Jüri-Henn Uuetoa hulga teistegi koguduste esindajate arvamust, et valve- ja tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine ja hooldus on väikestele maakogudustele hirmkallis. Tagantjärele võib muidugi öelda, et varast ilmajäämine tuleb nii mõnigi kord kallim.
Kantsler Urmas Viilma sõnul on praegu olukord kõige teravam just tuletõrjesignalisatsiooni osas, päästeamet on teinud paljudele kogudustele ettekirjutused ja kui neist kinni ei peeta, tuleb trahvi maksta.
Olen näinud ka kogudusi, kus signalisatsiooni paigaldamiseks on fondidest raha küsitud koos vallaga. Samuti on pöördutud sõpruskoguduste poole või tehtud sihtotstarbelisi korjandusi.
Kahtlemata nõuab vara ka heaperemehelikku suhtumist ja hoidmist. Kantsler Viilma on toonud oma ringkirjas välja näiteid, kus kirikuriistad on teenistuste välisel ajal kusagil lauanurgal või riiulil kõigile nähtaval ja kättesaadaval kohal või sularaha lahtiselt suvalises sahtlis.
Ka meenutab Urmas Viilma aegu, kus jumalateenistuse järel sai armulauariistad ja küünlajalad kohvrisse kokku kogutud ja järgmise talituse või pühapäevase teenistuseni koju hoiule viidud. «Kuid see pole tegelikkuses mingi lahendus,» tõdeb ta.
Mulle meenub üks seik paari suve tagant. Ühe Eestimaa kiriku juures asunud kõrvalhoones, kus uksed lahti ja mahe tuuleke puhumas, lebasid laual ja põrandal kirikuraamatud ning igaüks võinuks nendega teha, mida soovinuks. Ka see on vara, väärtus ja ajalugu ning väärib paremat hoolt.
Pärnu praostkonna vikaardia­kon, kriminaaltalituse vaneminspektor Indrek Kõiv on välja toonud mõned punktid meelespeaks, juhul kui midagi on juba juhtunud.

Kahju korral
kutsuge politsei
Kõigepealt – kui sisenemisel märkate sissemurdmise või muid kahtlust äratavaid jälgi, siis on targem kohe politsei kutsuda ja lasta spetsialistid kõigepealt sisse – mida vähem käijaid, seda suurem lootus, et kurjadest võõrastest on mõni oluline jälg maha jäänud. Ning seda tõenäolisem on nende tabamine.
Mitte mingil juhul ei tohi hakata asju korrastama, see tekitaks ainult segadust juurde. Jätke kõik nii, nagu olete arvatava vargus- või sissemurdmispaiga leidnud. Kui te leiate mõne varastatud eseme või teieni jõuab infot varguse kohta, andke sellest kohe teada uurijale või helistage politsei üldnumbril 110.
Kui meie kätte on antud vara, tuleb seda ka hoida ja kaitsta kõigi seaduslike vahenditega.

Mari Paenurm