Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kiriku taastamine liidab kogukonna

/ Autor: / Rubriik: Määratlemata / Number:  /


Õpetaja Villu Jürjo, sihtasutuse projektijuht Heiki Lättemaa ja kirikuvanem Ülo Korjus tutvustavad peaminister Andrus Ansipile kiriku taastustöid. Foto: Tanel Mazur, Narva Postiljon.

Oma riigivisiidil Narva 24. augustil külastas peaminister Andrus Ansip Narva Aleksandri Suurkirikut, kus ta kinnitas, et kiriku taastamisel on Eesti riigil oluline roll.

«See, mis ma Narvas nägin, kinnitab minu eelnevat seisukohta: Aleksandri kirik nõuab taastamist. Päris endisel kujul,» kinnitas peaminister Andrus Ansip autost antud telefoniintervjuus teel Narvast Tallinna.

Ta rõhutas Eesti Kirikule, et näeb siin Eesti riigi kohustust anda tagasi oma kodanikele see, mis neile kunagi kuulus. «On täitsa selge, et kogudus oma jõududega eesmärgini ei jõua,» märkis peaminister, tuues paralleele Tartu Jaani kiriku positiivse näitega, kus riik koos rahva ja erinevate rahastajatega olulisel määral osales tööde finantseerimisel.

Probleemidest pole puudust

Kuigi Narva Aleksandri kirik on praegu paremas korras ja väiksemate purustustega kui Tartu Jaani kirik enne renoveerimist, on Narvas probleeme rohkem, hindas riigipea. Põhjusena nimetas ta fakti, et Tartu Jaani kirikul on pikem ajalugu ning  kirikuga on emotsionaalselt seotud suurem hulk inimesi.

Narvas on konkreetse pühakojaga seotud inimeste ring ahtam: Narva kodanike hulgas on palju neid, kelle juured pole siin, pärast linna purustamist ei lubatud linlastel tagasi koju pöörduda.

Kiriku taastamine on riigi ülesanne

Peaminister, kes enda sõnul valdab kirikute taastamise teemat, mis on talle oluline ning hingelähedane, rõhutas: «Kiriku taastamine liidab kogukonna. Aleksandri Suurkiriku taastamine liidab narvalased, ületab pinged.» Reipa optimismiga kinnitas peaminister: üheskoos saame hakkama!

Narva Aleksandri koguduse õpetaja Villu Jürjo kinnitas kirikulehele peaministri külastusest ülevaadet andes: «Ta ütles maksimaalselt, mida sai öelda – kinnitas, et kirik tuleb taastada, nii nagu see kunagi oli ja et see on ka Eesti riigi ülesanne.»

Jürjo meenutas, et kui endine kultuuriminister Urmas Paet väljendas kirikut külastades seisukohta, et riik aitab kirikusaali renoveerida, ent torn «pole riigi asi», siis Ansip rõhutas objekti ning finantseerimise terviklikkust.

Õpetaja toonitas, et valitsusjuhi visiit oli kogudusele märgiks riigipoolsest toest ja tunnustavast suhtumisest. Positiivselt mõjus seegi, et peaminister oli end hästi kurssi viinud Narva Aleksandri kiriku temaatikaga.

Koguduse külalisteraamatusse jättis ta järgmised read: «Loodan õige pea näha Narva Aleksandri Suurkirikut endises hiilguses ning teen kõik endast oleneva selleks. Tänan kogudust kiriku taastamiseks tehtud töö eest.»

Soov luua pretsedent

Õp Jürjo selgitas, et kiriku ennistustöid teostatakse etapiti, näiteks oli eelmisel aastal eesmärgiks lõpetada katus, selle aasta märksõnaks on paberimajandus (riigihange, mitmesugused taotlused ja load). Teist aastat on riik toetanud renoveerimist 2 miljoni krooniga. Kultuuriministeerium on teinud ettepaneku eraldada erakorraline summa nii Narva Aleksandri kui ka Peterburi Jaani kiriku taastustöödeks riigi lisaeelarvest, Riigikogu arutab seda septembris.

Kogudus koostab praegu Euroopa Liidule rahataotlust, millega loodetakse saada kiriku torni ehitamiseks 1 miljon eurot. Torn, mis tuleb massiivsem Pikast Hermannist, on kuue abiruumideks jaotatud korrusega ning ühe maa-aluse korrusega. Jürjo sõnul ei ole Baltikumis siiani näidet, kus euroraha oleks jagatud kirikliku suurprojekti tarbeks, narvakad loodavad siin pretsedendi luua.  

Narva Aleksandri kirik pühitseti aastal 1884, nii kirikule kui ka kogudusele anti imperaator Aleksander II nimi. Aleksandri kirik ei jäänud toona Narva piiridesse (Peterburi kubermang), vaid Joala mõisa maale (Eestimaa kubermang). 1944. a pommitas Punaarmee puruks kiriku tornikiivri, hiljem ka allesjäänud torni, üks mürsk kukkus läbi kupli kirikusaali.

1992. a tagastas Narva linn senise Eesti suurima kirikuhoone kogudusele. 2000. aasta 19. septembril nimetas president Lennart Meri piirilinna külastades kirikut Narva Aleksandri Suurkirikuks. Nimi  võeti omaks ja seda kasutatakse siiani.

Liina Raudvassar