Esileht » Arvamused » Artikkel »

Kiriku seadusandlus on nüüd süstematiseeritud

26.10.2005 | | Rubriik: Artikkel

Teisipäeval, 18. oktoobril EELK Kirikukogu XXVI koosseisu viimasel istungjärgul võeti vastu kirikuseadustik ja räägiti vaimulike teenistussuhete reguleerimisest.

Kiriku tegevust korraldavad EELK põhikiri ja kirikuseadused. EELK uus põhikiri võeti vastu 2004. aasta kevadisel kirikukogul. Lisaks põhikirjale sätestatakse kiriku siseelureeglid ja asjaajamiskord kirikuseadustikus.

Kirikuseadustik lähtub EELK põhikirjast

Seadustiku eelnõu oli  kirikukogus esimesel lugemisel selle aasta kevadistungjärgul, teisel lugemisel 20. septembril Märjamaal peetud erakorralisel istungjärgul ning kolmandal lugemisel 18. oktoobri erakorralisel istungjärgul. Kirikuseadustiku ettevalmistamise väga mahuka töö eestvedajateks olid Saarte praost Veiko Vihuri ja Märjamaa koguduse õpetaja Illimar Toomet.

406 paragrahvist koosneva seadustiku viimistlemisel tehti sadu parandusettepanekuid. Kirikuseadustik võeti vastu 44 poolthäälega, vastu oli kaks ja erapooletu üks. Ajaloolise dokumendi vastuvõtmist kinnitati tugeva aplausiga. Peapiiskop Andres Põder tänas kogu südamest mahuka dokumendi ettevalmistajaid Veiko Vihurit ja Illimar Toometit ja said nemadki suure aplausi.

Kirikuseadustik avaldatakse trükituna ja EELK kodulehel. Seadustik jõustub 1. advendil, 27. novembril 2005.

Vaimulike teenistussuhted vajavad reguleerimist

EELK Konsistooriumi otsusega on moodustatud vaimulike teenistussuhete regulatsiooni väljatöötamise töörühm, kes peab tuleva aasta 1. juuliks leidma vastuse paljudele vaimulike töösuhteid puudutavatele küsimustele. Kirikukogul rääkisid probleemist lähemalt töörühma liikmed õpetaja Urmas Viilma ja kantsler  Mati Maanas, esimees praost Jüri Vallsalu ja ekspert õpetaja Jaan Tammsalu.

Eesmärgiks võetud teemad on: optimaalne  koguduse teenimiseks vajalik vaimulike arv, vaimulike teenistusleping, palgakorraldus, ka palga- ja pensionikassa tulevik, vaimulike sotsiaalsed garantiid ja rotatsioon. Mati Maanas rõhutas teenistussuhete regulatsiooni elulist vajadust, sest teadmatus tuleviku ees on suur.

EELK 246 vaimulikust teenib kogudustes 120.  Kas see aga on optimaalne, on teadmata. Seni ei ole EELK vaimulikel teenistuslepingut, mis reguleeriks tööandja ja töötaja suhteid ning annaks sotsiaalsed garantiid. Näiteks õppelaenude kustutamine EELK poolt. Urmas Viilma küsis, kes on vaimuliku tööandja. Ametivanne antakse peapiiskopile, otsene ülemus on praost, kuid palga maksab kogudus. Tööpanus on sageli vaimuliku enda asi. Ei ole täpselt selge, mille eest kogudus palka maksab, ka praostil on järelevalvet raske teha. Määrata tuleb teenistussuhete pikkus: ordinatsioon on eluaegne, kuidas aga arvestada tööstaa˛i, juhul kui koguduseõpetaja läheb nt pedagoogilisele tööle vmt.

Kokkuvõttes on see kõik seotud sotsiaalsete garantiidega. Kes määrab töö sisu, kogudus ju töökäsku anda ei saa. Kui pikk on vaimuliku tööpäev, kas 24 tundi ja seitse päeva nädalas? Kas õpetajal on ka ametlikke puhkepäevi? Kuidas tagatakse, et vaimulik läbi ei põle? Puhkusele lubab praost, kuid puhkusetasu maksab kogudus. Kuidas määratakse palk, kui kogudus kindlustab eluaseme? 

Ja palju eelpool mainituga seonduvat, nt raseduspuhkus, lapsehoolduspuhkus, sabatiaasta, töötingimused, töötuskindlustus, pensionisambad, õppe- ja eluasemelaen, autoliising, õppemaks jne, jne. Need ja paljud teised seni veel vastuseta küsimused peaksid jõudma 2006. aasta sügisel kirikukogus teenistussuhete seaduse vastuvõtmiseni.

Kirikukogu uue, XXVII koosseisu esimene istungjärk on 29. novembril.

Tiiu Pikkur

Üks kommentaar artiklile “Kiriku seadusandlus on nüüd süstematiseeritud”

  1. Külaline ütleb:

    8)

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)