Kiriku olukorrast AD 2007 – EELK tegevusaruanne

16.05.2008 | | Rubriik: Määratlemata

Peapiiskop Andres Põderi ettekanne EELK XXVII kirikukogu 6. istungjärgul 29. aprillil 2008

Austatud kirikukogu liikmed ja külalised, vennad ja õed! Eelmisele aastale andis erilise sära Eesti vaba rahvakiriku 90. aastapäeva tähistamine. 2007. aasta juhtsalmis ütleb Jumal: «Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka?» (Jesaja 43:19). Märkame küll! Ka aruannet koostades valdas mind see imeline kogemus ja tänutunne. Ajalugu pole lõppenud. Kristus elab ja meie tohime elada! Kristuse kirik ei näe Jumala tegusid üksnes minevikku kadunud «kuldajas», vaid ka praegu ja meie keskel. Ikka ja jälle sünnib midagi uut ja tulevikku loovat, õnnistusrikast ja ülesehitavat. Üllatuslikult palju oli seda aastal 2007.
I. Ajamärgid
Oma aruandes suudan visandada vaid kirikumaastiku silmajäävaid mäetippe, jõgesid, orgusid ja lagendikke. Ärme unustame, et nende taga on palju inimesi, palju tööd, palju palveid ja palju usku. Ning just üheskoos moodustab see terviku – meie kiriku.
1. Aastapäevaüritused 2. juunil Tartus väljendasid seda hästi. Pidulik jumalateenistus kanti üle rahvustelevisioonis, sõna said vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja Kirikute Maailmanõukogu peasekretär Samuel Kobia. Pühitseti ja võeti kasutusele kirikukogu poolt heakskiidetud vapp ja kirikulipp, mille kinkisid Eesti akadeemilised üliõpilasorganisatsioonid. Nende nimel lõi naela lipuvardasse president Ilves. Anti kätte kiriklikud autasud. Järjest enam oleme tähelepanu pööranud inimeste tunnustamisele. 72 on saanud Teeneteristi, paljud konsistooriumi au- või tänukirja. Aastapäeva puhul anti üle ligi 600 eriaukirja. Tänu pälvivaid kaaskristlasi on ometi palju rohkem. Nende kõigi kaudu saab austatud ja ülistatud Jumal.
2. EELK 90. aastapäeva tähistamiseks korraldati Roman Toi nimeline uute kirikulaulude konkurss, kuhu laekus 107 tööd. 1. advendipühapäeval tunnustati Piiskoplikus Toomkirikus parimate tööde autoreid ja lauldi uusi kirikulaule. Laulukonkurss näitas muusikute loomingulist aktiivsust ja pani mõtlema ettevalmistuste tegemisele uue lauluraamatu koostamiseks. Kirikumuusika Liit ning EELK Kirikupäeva ja Vaimuliku Laulupeo Sihtasutus tegid tublit tööd 2010. a vaimuliku laulupeo kordamineku heaks. Kiriku muusikatöös osalejate arv kasvas 134 võrra, olles kokku 2581. 
3. Juubeliaastal pühitseti kolm kaunist pühakoda – Viimsis, Rohuneemel ja Rooslepas. Viimsi puhul on tegemist esimese päris oma projekti alusel pärast sõda rajatud kirikuga, teised kaks on hoole ja armastusega taastatud kabelid. Aasta lõpuks valmis ka praktiliselt uuesti üles ehitatud Nõmme Lunastaja kirik. Pühakodade taastamise ja uute rajamise ind pole vaibunud – töös on mitmeid projekte. Vaimuliku hoone seinad kerkivad nii füüsiliselt kui vaimselt. Viimasele aitas aktiivselt kaasa EELK Misjonikeskus nii koguduse aktiivi koolitamise kui Rakvere misjonipäevade «Õnn on…» korraldamisega.
4. Ilusaks märgiks oli seegi, et akadeemilise stuudiumi ja pastoraalseminari suutsid lõpetada 16 diakonit, kes seejärel ka preestriks pühitseti. 5. juunil toimus EELK ajaloo suurim ordinatsiooniteenistus. Korraga on sama palju vaimulikke – 14 – ametisse seatud vaid 1938. aastal. Ajaloolise saavutusena tuleb märkida, et möödunud aastal avas Usuteaduse Instituut doktoriõppe ja võttis vastu esimesed doktorandid, mis annab tunnistust meie kiriku akadeemilisest võimekusest.
Praegu on meie kirikus teoloogiadoktoreid tunduvalt enam kui varasematel aegadel. Ometi vajab kirik pidevat vaimulike ja teiste töötegijate järelkasvu. Selle nimel tuleb tegutseda ja palvetada. UIs arendati edasi täienduskoolitust, mida kutsun üles aktiivselt kasutama. See loob võimalusi oma ametis jätkuvalt toime tulla. Äärmiselt tähtis on ka mentorluse ja kollegiaalse toetuse tõhustamine, et iga töötegija tajuks osavõtlikkust ja hoolimist.
II. Plaanid ja projektid
1. Eelmisel aastal sai hoo sisse kiriku arengukava koostamine, millest on kujunenud tõelised mõttetalgud. Arengukava ettevalmistamisel on töötanud kaasa hulk komisjone, organisatsioone ja allasutusi, kokku umbes 400 inimest. Süüvimine kiriku ja iga kirikuliikme ülesandesse, kutsumusse ja võimalusse on kindlasti suurendanud pühendumust ja innustanud keskenduma uutele eesmärkidele. Iseenesest on arengukavaga tegelemine jätkuv protsess. Loodan, et see saab Jumala tahte teostumise oluliseks tööriistaks.
2. Aasta lõpuks jõudis lõpusirgele ligi 90 aastat teoksil olnud ja viimased 15 aastat ette valmistatud liturgiauuendus. Liturgiakomisjoni tänuväärse tööna valmis 600-leheküljeline kirikukäsiraamatu käsikiri. Tegemist on Eesti esimese tõeliselt oma agendaga. Seni on tulnud kasutada Vene tsaaririigis koostatud ja veidi kohandatud käsiraamatut. Kuigi liturgiauuendus – nagu ajaloos alati – on toonud kaasa ka erimeelsusi ja poleemikat, kasutab uuendatud liturgiat juba enne selle ametlikku kasutuselevõttu ligi pool vaimulikkonnast. Jumalateenistus on koguduse kese. Aidaku ka uus liturgia sellele kaasa.
3. Vaimulike töö paremaks korraldamiseks töötati eelmisel aastal välja ning kehtestati teenistuslepingute süsteem. Selle kohaselt tuleb lisaks kirikuseadustes sätestatule iga vaimulikuga kokku leppida konkreetsed ülesanded ning töö- ja palgatingimused. See loob selgust ja tugevdab vastastikust usaldust. Esialgu on lepingute sõlmimine vabatahtlik, kuid peaks tulevikus muutuma üldiseks. Loodetavasti aitavad teenistuslepingud kaasa, et kutselised töötajad ka kirikus väärilist tasu saaksid. Praegu on see üheks meie tõsisemaks mureküsimuseks.
4. Aruandeaasta 1. advendipühapäeval kuulutasin välja ristimise teema-aastad «Uue elu allikale». Eesmärgiks on teadvustada kristlaseks saamist ja kristlasena kasvamist nii kirikus kui ühiskonnas. On ju Jeesuse ristimiskäsk aluseks kogu kiriku missioonile. Teema-aastate raames korraldati leeriõpiku konkurss, mis on andnud juba esialgseid tulemusi. Toimuvad konverentsid ja koolitused, ilmuvad asjakohased trükised ja sõnavõtud meedias. Aktiivselt on siin kaasa aidanud Laste-ja Noorsootöö Ühendus. Loodetavasti leiab ristimine võimalikult laia käsitlemist – see on eeldus, et oleksime taas ristitud rahvas, s.t ristirahvas.
III. Numbrid ja näitajad
Kirikuseadustiku kohaselt tuleb tegevusaruandes anda hinnang olulisematele muutustele kiriku olukorras EELK statistilise aastaaruande põhjal. Seda on aruannet vaadates rõõmustav teha.
1. Kiriku liikmeskonna järelkasvu osas jätkus tõus. Kuigi tõusunumbrid ei ole just suured, näitavad need aastaid kestnud languse järel siiski muutust. Ristimisi oli rohkem 229 võrra – kokku 2749, konfirmatsioone 192 võrra – kokku 2139, laulatusi 57 võrra – kokku 555.
Keskmine osavõtt pühapäevastest ja pühade jumalateenistustest jäi küll praktiliselt samaks, kuid kuna teenistusi peeti 266 võrra rohkem (kokku 10 115), on osavõtu üldarv kasvanud 10 241 võrra, tehes kokku pea 400 000 kirikulist. Tänu Jumalale on rahvast jätkunud ka lisandunud jumalateenistustele. Eriliselt väärib märkimist vaimuliku ja osadusliku elu keskne tunnus – osavõtt armulauast. See on meie kirikus pidevalt kasvanud, ka eelmisel aastal 3152 võrra, tehes kokku 124 237 armulaualist.
Langusesse jäi matuste arv – neid oli 156 võrra vähem, kokku 3328. Aasta varem oli matuseid olnud aga 180 võrra rohkem, nii et taastus varasem seis. Küllap avaldab siin oma mõju vanema põlvkonna osakaalu vähenemine kiriku liikmeskonnas. Samasugusena on püsinud lastetöös osalejate ja nende juhendajate arv, laulukooride ja ansamblite liikmeskond aga kasvas 134 võrra, olles 2581. Seegi näitab usulist aktiivsust.
2. Peatunud on annetajaliikmete arvu langus. Kui viimasel kümnendil on see olnud umbes 1500 aasta kohta, siis eelmisel aastal oli see 267 (kokku annetajaid 39 540) ja üle-eelmisel isegi vaid 72. Tegelikult mahub vähenemine 4–5 koguduse näitaja sisse. Kõigist EELK kogudustest oli kasvava liikmesannetajate arvuga kogudusi märgatavalt enam kui kahanevaga. Usun, et on saabunud aeg, kus meil on võimalik motiveerida oma liikmeskonda aktiivsemalt liikmeannetusi tegema. Väärib tunnustust, et meie kirik on praegugi kõige suurema annetajaliikmete arvuga vabaühendus Eestis.
3. Koguduste tulud on veidi kasvanud, suurenedes 14,4 miljoni krooni võrra ja ületades saja miljoni piiri (100,047 mln). Kasvuprotsent on seega poole suurem inflatsiooniprotsendist. Rõõmustav on, et samas proportsioonis kasvas ka liikmeannetuste määr. Ometi moodustas see vaid 14% koguduste üldtulust. Liikmeannetuse keskmine (346 kr) jäi kaugele alla kirikukogu poolt soovitatud 1% aastasissetulekust, olles umbes 0,3% keskmisest palgast.
Samas tuleb silmas pidada, et annetajate hulgas on palju pensionäre ja väiksema sissetulekuga inimesi. Isemajandav ja elujõuline kogudus vajab siiski oma liikmete suuremat panust ja vastutust. Sellest sõltub ka palgaprobleemide lahendamine. Annetajatel on aga ühtaegu õigus rohkem teada koguduse vajadustest ja väljaminekutest, et olla motiveeritud.
IV. Sotsiaalne keskkond
«Vaba rahvakirik tunneb rohkem tänapäeva ühiskonna vajadusi,» ütles EELK 90. aastapäeval peetud kõnes president Toomas Hendrik Ilves. Ta rõhutas, et «kirikul on võimalus ja kohustus oma tõekspidamistest lähtuvalt toetada riiki moraalse julgeoleku tagamisel. See töö ei ole kerge, pigem raske ja vaevarikas, aga väga vajalik», kinnitas ta. Inimeseks olemise kvaliteeti, pühitsust ja moraali ei ole kunagi liiga palju, saati siis meie pidetus ühiskonnas. Evangeeliumi kuulutamine sõna ja teoga on meie rahva rikkuseks.
1. Eelmisel aastal suutsime saksa partnerite abiga käivitada kirikliku HIV/AIDSi-ennetustöö programmi – koolitused ja konverentsid. Suur tänu eestvedajatele! Kutsun üles seda tööd kogudustes toetama ja jätkama. Korraldati koolitusi ja nõupäevi diakoonia vallas. Märkimist väärib EELK Tallinna Diakooniahaigla osalusel korraldatud konverents «Ühiskonna vananemine ja dementsus – kelle mure?»
2. Oluliseks edasiminekuks Eesti ühiskonnas oli politseikaplanaadi rajamine, millele meie kirik oma vaimulike kaudu aktiivselt kaasa aitas. Nüüd on ametis ka peakaplan ja töö edeneb jõudsalt. Eesti Kirikute Nõukogu eestvedamisel töötati välja ühtsed kaplani kutse­standardid, mis toetab kaplani positsiooni meie ühiskonnas.
3. Tugevalt mõjutasid ja iseloomustasid ühiskonda sambakonfliktid. Aprillis toimunud «pronksiöö» vandaalitsemiste järel pidasin vajalikuks välja kuulutada erakorralise palvepäeva 6. mail. See leidis avalikkuses märgatavat vastukaja. Jumala abiga suudeti edasisi rahutusi vältida. Inimeste vastutustundlikkus ja teadlikkus vabaduse riskidest tõusis. Mõtlemapanev diskussioon puhkes Vabadussõja võidusamba konkursi võitnud risti kujutava ideekavandi ümber. Kaitseminister on seda konflikti õigusega nimetanud maailmavaateliseks. Vastanduvad meie iseseisvuslugu ning kristlikke juuri väärtustavad ja eitavad arusaamad.
4. Sotsiaalsetes pingetes ja arengutes tuli varasemast selgemini esile üleminekuühiskonnale omane identiteedikriis. Kultuuriline ja usuline järjepidevus vahetati okupatsiooniaastatel välja komsomolipõlvkondade eluhoiaku vastu, mis taasiseseisvumise järel küll põlustati, kuid, jäädes asendamata uue veendumusega, omandab nüüd taas enesekindlust ja häälekust. Kirikukauge enamuse eestkõnelejaks ja liidriks pakuvad end ühtaegu võitlevad ateistid ja animistid.
Seejuures näib enamiku sümpaatia ometi toetavat rahva kristlikku identiteeti. Olgu selle näiteks kas või poolehoid võidusambale või uuringufirma Faktum & Ariko detsembrikuine küsitlus, mille kohaselt lubas jõulukirikusse minna üle poole eestlastest (arvestagem lisaks ka need, kes vaatavad teenistust telerist). Taoline selginemine – vajadus otsustada – aitab inimestel määratleda oma identiteeti. See tugevdab kirikut ning on samas kiriku mõjukuse tulemus.
5. Oma panuse oleme andnud ka Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamisse. Sellele pühendati ajalehe Eesti Kirik septembris toimunud konverents «Kirik ja rahvusriik», mille sisukad materjalid on nüüd välja antud kogumikuna. Detsembris korraldas meie kirik koostöös riigiga kontserdisarja «Kutse sünnipäevale – pidukontsert minu kihelkonnas». Kontserdid toimusid 80 koguduse kirikus või kogudusemajas. See oli ilus ja sümboolne algus kogu juubeliaastale. Aastapäevaprogrammi lülitati kristliku noortefestivali korraldamine 2008. a augustis Kambjas, mille heale kordaminekule kutsun kõiki kaasa aitama.
V. Oikumeeni äärel ja südames
Möödunud aasta oli meie kiriku jaoks rikas nii kohapealsete kui ülemaailmsete sündmuste poolest. Paljud neist jätsid jälgi ajalukku.
1. Õnnestus lõpule viia Siberi Evangeelse Luterliku Kiriku iseseisvumise protsess. See oli aastaid takerdunud kirikutevaheliste arusaamatuste taha. Nüüd võisime 6. mail pühitseda Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus ametisse SELK esimese piiskopi Vsevolod Lõtkini. Selleni jõudmiseks olin kutsunud aasta algul Eestisse esmalt piiskop electus’e, seejärel Venemaa Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi Edmund Ratzi ja Ingeri kiriku piiskopi Aarre Kuukauppi, kellega sai allkirjastatud vastavad koostöökokkulepped ja tugevdatud oikumeenilisi sidemeid.
2. Edasiste suhete seisukohalt Rootsi kirikuga kujunes oluliseks peapiiskop Anders Wejrydi külaskäik Tallinna augustis – seda enam et Eesti kirik oli avaldanud kriitikat Rootsi kiriku arengute suhtes. Tõdeti eriarvamuste püsimist, kuid otsustati säilitada ja tugevdada suhteid seal, kus see võimalik, iseäranis kogudustevahelist koostööd.
3. Rõõmustav oli Soome kirikuvalitsuse ja peapiiskopi visiit Tallinna septembris, mil tähistasime ka soome kirjakeele looja, piiskop Mikael Agricola 450. surma-aastapäeva ja andsime peapiiskop Jukka Paarmale üle meie kiriku teeneteristi.
4. Vaba rahvakiriku 90. aastapäeva aegu oli suure tähendusega Välis-Eesti kiriku peapiiskopi Andres Tauli ametissepühitsemine Torontos. Allkirjastasime sel puhul deklaratsiooni kahe kiriku peatse taasühinemise vajadusest. Läbirääkimised jätkuvad. Kutsun kodumaa kirikut üles andma oma panus, et eesti luterlaste ühtsus tugevdaks meie väikese rahva ühtsust kõikjal maailmas.
5. Mitmetele rahvusvahelistele sündmustele ja tähtpäevadele lisas tähendust meie kiriku aktiivne kohalolek. EELK esindajad võtsid septembris osa suurejoonelisest Euroopa 3. oikumeenilisest assambleest Sibius, osalesime ka Luterliku Maailmaliidu 60. aastapäeva tähistamisel Lundis ja Porvoo osaduskonna kirikupeade kohtumisel Dublinis oktoobris. Töötasime oma inimeste kaudu kaasa Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas töös, tähistasime 800 aasta möödumist Tüüringi Eliisabeti sünnist ja 175 aasta möödumist Gustav Adolf Werki rajamisest.
Euroopa kristliku pere liikmetena osaleme me ka ühise tuleviku kujundamisel. Tähenduslik selles suhtes oli Euroopa Komisjoni poolt mais Brüsselis korraldatud Euroopa usujuhtide kohtumine teemal «Inimväärikusele rajatud Euroopa», millest ma president Josè Manuel Barroso kutsel Euroopa luterlaste ühe esindajana osa võtsin. Me pole kõrvalseisjad.
Maailma on rikastav näha siis, kui endal on koht siin maailmas olemas ja kui see koht on armas ja hea. Meie enda oma saab aga seda tähtsamaks ja rikkamaks, mida enam suudame seda näha ka väljastpoolt, terviku osana. Eesti luterlikul kirikul on palju pakkuda igale inimesele, oma rahvale, kogu inimkonnale, aga vaid siis, kui usaldame Jumalat, avame end tema tahtele, teenime teda. Tema teeb uut, tema teeb elavaks. Just nõnda nagu 2008. aasta juhtmõttes ütleb Issand Jee­sus: «Mina elan ja ka teie peate elama» (Jh 14:19). See on meie tulevikutagatis, meie identiteet, julgus ja jõud. SOLI DEO GLORIA!

 


Andres Põder 

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)