Slava Ukraine
Esileht » Uudis » Uudised »

Kiriku majandamisest

05.01.2022 | | Rubriik: Uudised


Kantsler Andrus Mõttus alustab selles ametis teist valimisperioodi. Liina Raudvassar.

Kogudused ei ole ega saagi olla oma näitajatelt sarnased, arvab kirikuvalitsuse kantsler õp Andrus Mõttus.

Kui hea ülevaade on kantsleril, kelle haldusalaks on majandus, erinevate EELK koguduste toimetulekust? Miks üks kogudus saab teisest paremini hakkama?

Andrus Mõttus: Põhjus tuleneb suuresti tuluallikatest, mis koguduseti on erinevad. Seoses koroonaga saab öelda, et kogudused, mille sissetuleku allikaks on turism või kontserdid, on kannatanud. Kogudustel, mille tuluallikaks on kinnisvara, ei ole aga läinud halvemini. Ka liikmeannetustelt on kogudused erinevad – on neid, mille liikmeannetused on koroonaajal hoopis kasvanud, aga ka neid, kus see on langenud. 

Milliseid tähelepanekuid veel koguduste lõikes teha võib?

Aktiivsus kirikus, nii suuremates kui väiksemates kogudustes, on kahanenud – jumalateenistustel osalejate arv on vähenenud. Ka jõuluõhtul jõudis kirikutesse tavapärasest vähem inimesi, mistõttu laekus ka vähem annetusi. Maakogudustes moodustab aga just jõuluõhtu korjandus märkimisväärse osa aasta sissetulekust. 

Koguduste juhatuseesimeestele esinedes nentisite, et kui „nii enam ei saa, tuleks püüda teisiti“, pidades silmas, et kogudused peaksid leidma nüüdisaega kõnetavaid viise koguduseelu elavdamiseks. 

Saame teenida Jumalat ja ligimest andidega, mis meile on antud. Iga kogudus on natuke erinev, sest sellesse kuuluvad erinevate andidega inimesed. Vähem peaksime mõtlema, mida kiriku ümbruses elav ja kirikusse mitte jõudev kogukond vajab, ja enam mõtlema selle peale, mis meid ennast kõnetab. Kui tegeleme innustunult sellega, mis meile endile korda läheb, siis see nakatab ka teisi ja tõmbab kirikusse. Alati ei ole õige hoida kümne küünega kinni vanast, vaid hoopis avada ennast uutele ideedele.  

Koroonateemaga konkureerib jõudsalt energia kallinemine, mis paratamatult puudutab ka kogudusi. Kui valus on see hoop koguduste eelarvele?

Kindlasti mõjutavad uued energiahinnad koguduste toimetulekut. Kui palju, sõltub sellest, mil määral elektrit tarbitakse. Pisike maakogudus, kus kirik tehakse lahti pühapäeval või ehk isegi mitte igal pühapäeval ja kus ei ole elektrikütet, ei pruugi seda hinnatõusu väga tunda. Aga kogudused, mille küttelahendused on seotud elektriga, tunnevad vägagi hinnatõusu. Umbes aasta tagasi uut elektrilepingut sõlmides valisime börsipaketi. Kuna vahepealsed hinnahüpped on olnud üsna hirmuäratavad, siis uurisime alternatiivpakette. Paketi vahetust ei saa teha aga päevapealt. Konsultatsioonid spetsialistidega on viinud otsuseni, et pikas perspektiivis on praegune pakett olemasolevatest soodsaim. 

Aasta lõpusirgel toimunud EELK kirikukogul kinnitati käesoleva aasta eelarves allasutustele 10% suurema toetuse. Millega põhjendati otsust?

Otsus toetub empaatiale. Me näeme, mis toimub hindadega ja seda, et ka allasutustel on raskusi töötegijatele töötasu maksmisel, mis moodustab eelarves suurima osakaalu. Meie kirikul ei ole läinud majanduslikult paremaks, aga kuna aastaid ei ole toetusi tõstetud, siis me ei saa nii jätkata. Mul on hea meel, et kirikukogu selle ettepaneku nüüd kinnitas. 

Vajalikke hääli ei saadud aga kokku otsuse eelnõule konsistooriumi liikmete palga määramise kohta, milles oli sätestatud kehtestada peapiiskopi ametipalgaks kolmekordne Eesti Vabariigi keskmine palk. 

On reguleerimata, mis alusel makstakse peapiiskopile palka. Sellega haakub kogu kirikuvalitsusele palga maksmine. Peapiiskopi võtab tööle kirikukogu ja tema peaks ka määrama töötasu maksmise alused. Kui eelnõus võis jääda kõlama kolmekordne keskmine palk, siis tegelikult oli küsimus palga maksmise alustes, mitte eelkõige palga suuruses. Majandusnõukogu töötas süsteemi välja, aga see ei leidnud kirikukogus vajalikku toetust.

Kas konsistooriumi liikmete palga küsimuse juurde naastakse kevadisel istungjärgul? 

Eks me püüame palgaastmestiku järgmiseks kirikukoguks välja töötada. Kuna ka kirikukogus pakuti välja mitmeid ideid, siis analüüsime need läbi ja püüame teha eelmisest parema ettepaneku.

Spontaanselt tõstatus kirikukogul ka vaimuliku palga küsimus. Palun tutvustage koguduse vaimuliku palga maksmise mehhanismi. 

Mehhanism on lihtne – meil ei ole ühtset süsteemi. Ülempiiri ei ole kehtestatud ja kogudused on vaimulikku palgates sõltumatud töötasu määramisel. Üldiselt lähtutakse kirikuvalitsuse soovitusest, et vaimuliku palk täiskoormuse korral oleks vähemalt poolteist Eesti alampalka. Oleme püüdnud keskkassa kaudu toetada kogudusi õpetajale palga maksmisel. Eeldus on, et oleks tegemist täistööajaga, et piiskopkonnas oleks kogudusel kasvupotentsiaal ning et kogudus ise oleks suuteline maksma vähemalt 2/3. Paljud vaimulikud ei tööta täiskoormusega muu töö kõrvalt ja sageli teevad kogudusetööd ilma tasuta, missioonitundest. 

Me teame nende vaimulike palkasid, kes on sõlminud konsistooriumiga teenistuslepingu, kuid paljud kogudused seda teinud ei ole. 

Et kirikukogu valis Teid jätkama, saab küsida, millest lähtute kantsleri ametis.

Püüansamas vaimus jätkata – olla peapiiskopile abiks kiriku juhtimisel. Ohjata eelarvet, majandada kiriku varasid, olla abiks kogudustele nende varade majandamisel. Püüan seda teha parimal moel oma seniseid teadmisi ja kogemusi ära kasutades. Lisaks on mul abiks Kiriku Varahalduse OÜ töökas meeskond ja vastvalitud uus majandusnõukogu.

Mida soovite kantslerina alanud aastal EELK-le tervikuna?

Ma usun, et kogudustesse, kus jõulude ajal Kristus tõeliselt vastu võeti, jõuavad ka idamaa targad koos kuninglike kingitustega. 

Meie põhieesmärk on Kristuse misjonikäsku täites kasvatada kogudust. Kui seda teeme südamest ja hästi, siis Jumal ei jäta meid maha ja hoolitseb meie eest. Siis saavad kõik majanduslikud vajadused täidetud. Ainult siis, kui usule ja õpetusele kindlaks jääme.

Liina Raudvassar

Kristus ütleb: Kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde!  (Jh 12:32)