Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Kiriku lõunasaali uued lood

12.05.2006 | | Rubriik: Kultuurielu

Tallinna Jaani kiriku lõunasaal on saanud paljude ideede tõekssaamise paigaks.

Kaunites värvides valgusküllane võlvitud ruum. Ruumi seintel kaunist kunsti.

Mai lõpuni on üleval graafik Eevi Tihemetsa helgetes toonides tööd. Edasi ootame vanameister Leili Muuga maale, seejärel on tulemas kirikutekstiilide näitus ja sügisel Soome kristliku lastekirjanduse illustratsioonide näitus. Kiriku lõunasaal näituste paigaks – see on koguduse liikme kunstnik Eva Jänese unistuste ja töö ilus vili. Kuna kiriku uksed on neljal soojemal kuul avatud, imetlevad lõunasaali kunstiväljapanekuid peale kirikuliste paljud kiriku külastajad.

Piiblitunnid algasid lõunasaalis 2005. aasta talvest ja igal kolmapäeval koguneb päevasesse piiblitundi keskmiselt 60 inimest.

Linda Olmaru tuli talvel lõunasaali luulekavaga Anna Haava luuletustest. Ruum oli rahvast ja hingestatud luulet pilgeni täis. Sealt tekkis idee kutsuda kord kuus lõunasaali näitlejaid, luuletajaid lugema vaimulikku luulet. Linda Olmarule järgnes Malle Pärn ja temale Sagar Sagitta. Mai viimasel kolmapäeval on lubanud tulla oma luuletusi lugema Doris Kareva.

Kurvad ja lootusrikkad lood

«Kas võiksin tulla oma uue näitetrupiga teie kirikusse? Teil pidi seal olema üks ilus saal.» Nii kõneles legendaarne lavastaja Jaan Tooming minuga mõni aeg tagasi telefonis. Selgitas näidendite sisu ja saigi vaimuliku nõusse.

Jaan Toominga näitetrupp kannab kummalist nime Sagar Sagitta. Trupis teeb kaasa kuni seitse näitlejat. 30. aprillil tuldi Jaani kirikusse etendusega «Issand, halasta!» Etendus koosnes kahest osast: «Anne taevaminek» on G. Hauptmanni näidendi lühendatud variant. Lugu sellest, kuidas 14aastane Anne on kukkunud jääauku, õpetaja päästab ta. Anne kardab joodikust isa; teda külastavad nägemuses surnud ema ja ingel. Lõpuks juhtub ime: tuleb Võõras ja juhib Anne paradiisi.

«Issand, halasta!» on eesti legend sandist, kes ei oska muud öelda kui «Issand, halasta». Lõpuks ta sureb. Tema hauale kasvab lill, millele on kirjutatud: «Ma halastasin.»

Mõlemad lood olid üsna kurbades toonides. Lood inimeste lõputust kurjusest, halastamatusest ning vaestest ja viletsatest, kes kannatavad. Lood sellest, kui kaugele võib minna inimene oma julmuses, aga samas ka lood koos Jumalaga käijate imelisest halastusest ja headusest. Lõpmata lihtsad, kuid samas väga sugestiivsed lood.

Kas need lood sobisid kiriku lõunasaali? Loomulikult sobisid.

Näitlejad Anne Maasik, Madli Võsoberg, Heikki-Rein Veromann, Jaan Tooming, Maare Heinsoo ja Marja Unt täitsid ruumi sõna ja lauluga ning hinged kummaliste tunnetega. Ootan neid tagasi.

Jaan Tammsalu

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)