Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Kiriku kõrgeim organ

02.05.2012 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga, Esileht, Kirikuelu

Kirikukogu saadikud on saabunud varahommikul Rakverre. Õpetaja Mihkel Kukk (vasakult) on kirikukogu saadikuks 1994. aastast, Raivo Erm (Lääne-Harju praostkond) 2009. aastast ja Raivo Linnas (Ida-Harju praostkond) 2001. aastast. Sirje Semm

EELK XXVIII kirikukogu saadikud tulid kevadistungjärguks kokku Rakveres.

Hommik algas armulauaga jumalateenistusega Rakvere Kolm­ainu kirikus, kus teenisid peapiiskop Andres Põder, pastor loci Tauno Toompuu, jutlust öelnud Narva koguduse õpetaja Villu Jürjo ja jutlustaja Anne Ferschel. Päev jätkus kogudusemajas. Istungjärku juhtisid peapiiskop Andres Põder ja assessor Ove Sander.

Piiskop Soone jätkab
Kirikukogu kuulas peapiiskopi ettekannet kiriku 2011. a tegevusest, kinnitas EELK muudetud ja täiendatud arengukava aastaiks 2008–2017 ning EELK konsistooriumi 2011. a eelarve täitmise aruande. Võeti vastu otsus sihtasutuse Saku Kirikuehitus asutamise kohta ning tehti muudatus EELK kirikuseadustiku § 370, mis seab koguduse statistilise aruande esitamise tähtajaks 1. veebruari, mis on samaaegne sõnalise aruande esitamisega.
Andres Põder esitas kirikukogule eelnõu, milles palus pikendada piiskop Einar Soone ametiaega tema 70. sünnipäevani. Peapiiskop põhjendas seda vajadusega säilitada 26. septembril 65aastaseks saava Soone staatus konsistooriumi liikmena ja vaimulike teenistussuhetega tegeleva ametis oleva piiskopina.
Andres Põder ütles, et kahe aasta pärast, kui tema saab 65aastaseks, ei soovi ta oma ametiaja pikendamist. Kirikuseadustiku järgi võib vaimulik ametit pidada 65. eluaastani. Kirikukogu pikendas piiskop Soone ametiaega.

Olukorrast kirikus
Möödunud aastast kõneldes tõi peapiiskop Põder välja olulisi tähtpäevi, mis ilmestasid kiriku tegevust, ning nentis, et 20 aastat pärast Eesti taasiseseisvumist «seisab kirik uute väljakutsete ees». Kiriku mainest kõneldes ütles peapiiskop, et «kiriku kuvandit Eestis on aidanud jõudumööda kahjustada ka meie oma vaimulikud», nimetades ühena poleemikat humanistliku kristluse manifesti ümber, kus kirikut asuti ründama väljastpoolt.
Samas märkis ta, et on «imetlusega vaadanud neid vaimulikke ja koguduseliikmeid, kes pole lasknud end heidutada ajatuultest, vaid täidetuna Pühast Vaimust ning armastusest Jumala ja ligimese vastu» teenivad ja kuulutavad evangeeliumi.
Vaimulikud ei pääsenud manitsusest, sest kümmekond kogudust, kes pole esitanud aruandeid, «muudavad mõttetuks ka teiste töö». Laekumata statistiliste ja majandusaruannete puudumist taunis ka kantsler Urmas Viilma, viidates distsipliini puudumisele, mille tulemusena ei saanud kirikukogu kinnitada EELK 2011. a majandusaasta aruannet.
Kõneldes usuteaduse instituudi reorganiseerimisest, kutsus peapiiskop palvetama instituudi käekäigu pärast. Haldusreformil peatudes ütles Põder, et ta toetab jätkuvalt kolme piiskopkonna loomist, kuid väitis, et «sunniviisiliste muudatuste tegemine koguduste ja praostkondade koosseisus on täna kirikule kahjulik».
Muudatuste vajadusest kõneldes nentis Põder, et «kirik peaks palju enam avatud olema ühiskonnale», mis tähendab kirikuuste lahtihoidmist, aga ka jumalasõna jõudmist väljapoole kirikut.

Arengukava arengust
Kiriku muudetud ja täiendatud arengukava üle arutlema hakates tundus saalist esitatud küsimus – kelle ja mille jaoks me seda teeme? – asjatu. Kantsler tuletas meelde vastavat sätet kirikuseadustikust, mille järgi kirik tegutseb. Oldi päri määratlusega, et arengukava on kaasaegse organisatsiooni juhtimisinstrument.
Arengukava on saanud uue sisu ja kuju selle jaoks tööle kutsutud Marion Bobkovi käe all. Ta nentis seda tutvustades, et «arengukava ei ole dokument, mis saab kunagi valmis».

Raha on oluline
Konsistooriumi 557 008 euro suuruse aastaeelarve täitmise kohta andis selgitusi kantsler Urmas Viilma. Eelarve tulubaasis on omatulu 70% ning riigi toetust läbi EKNi 14%. Kantsler tunnustas kogudusi, sest «maksudistsipliin on viimastel aastatel oluliselt paranenud» ja tasutud on ka varasemad võlgnevused.
Suurimad kuluartiklid on juhtimine (44%) ja töövaldkonnad, s.t kiriku asutused (53%). 2011. aasta eelarve oli alalaekumisega ja see seadis konsistooriumi kokkuhoiurežiimile, kuid allasutuste eraldised tagati vastavalt eelarvele. Kantsler soovib, et aastaeelarve võiks edaspidi olla koostatud valdkonnapõhiselt ja alalaekumise korral «toimuks kokkuhoid solidaarselt konsistooriumi ja allasutuste vahel».
Revisjonikomisjoni hinnangul soovitatakse kärpeid kanda proportsionaalselt, kuid «arvestada siiski valdkonna ja allasutuse spetsiifikat ning kulude vältimatust». Ka tõi komisjoni esimees Urmas Paju välja selle, et kuigi kiriku varahaldus on kinnisvaraturu raskes seisus teinud head tööd, on varahalduse tegevusest ülevaade vähene.
Sirje Semm

Kirikukogu
Kirikukogu on EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ.
Kirikukogu otsused on kohustuslikud tervele EELK-le.
EELK XXVIII kirikukogu saadikud tulid esimest korda kokku 24. novembril 2009.
Kirikukogu valitud liikme volitused kestavad neli aastat; liikmeid on 58.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)