Esileht » Uudis » Uudised »

Kiriku jaoks olulised eelnõud ja otsused

24.09.2008 | | Rubriik: Uudised

Piiskopliku nõukogu kutsub kokku peapiiskop Andres Põder.

Piiskopliku nõukogu koosolekul võeti esimesele lugemisele kaks nõukogu juures töötava liturgiakomisjoni poolt ette valmistatud eelnõu ja arutati päevakohaste teemade üle.

Kolm aastat tagasi vastu võetud kirikuseadustiku § 10 p 4 kohustab piiskoplikku nõukogu kehtestama EELK-le kuuluva kiriku või muu pühitsetud ruumi kasutamise korra. Nimetatud eelnõule olid kirjalikult laekunud ka EELK õiguskomisjoni sekretäri Illimar Toometi parandused.
Pühakoja sihipärasest kasutamisest
Eelnõu esimene punkt ütleb, et «kirik ja kabel on korrakohaselt jumalateenistuslikuks otstarbeks pühitsetud hoone või ruum, mida võib kasutada üksnes selle pühadusega kooskõlas oleval otstarbel».
Arutelu sisse juhatades ütles liturgiakomisjoni esimees Tiit Salumäe, et eelnõu järele, mida on arutatud ka kunsti- ja arhitektuurikomisjonis, on selge praktiline vajadus, kui silmas pidada kontserdikorraldajate järjest sagenenud soovi pühakodasid kasutada.
Kiriku kasutamise kord peab andma õpetajale selged juhised, keda ja millistel tingimustel võib lubada pühakotta. Praost Veiko Vihuri nimetas eelnõu liiga leebeks ja küsis, kas võiks ette kujutada Rolf Juniori või Tanel Padarit esinemas Nevski katedraalis. Ükski agenda ei näe ette seda, kuidas albas õpetaja juhatab alguspalvega sisse kontserdi pühakojas. Kiriku selge seisukoht kontsertide lubamise kohta oleks abiks ka kohalikule õpetajale otsuse langetamisel.
Piiskop Einar Soone soovitas järele mõelda, kui jäigaks me eelnõuga saame minna, et oma käsi mitte liialt keelamisega siduda ja nii takistada paljude inimeste tulekut kirikusse. Kaarli kirik, kus piiskop Soone teenib, on üks tuntumaid ja suuruselt sobivamaid kontserdipaiku pealinnas.
Teine aruteluteema oli kiriku kasutuseleandmine teistele konfessioonidele, kus tuleb selget vahet teha oikumeenilisel teenistusel ja näiteks nelipühilaste või baptistide laulatustalitusel luterlikus kirikus. Leiti, et igaüks peaks jääma piduliku sündmuse juures ikka oma kiriku pühitsetud ruumidesse.
1. oktoobrini on võimalik teha eelnõu kohta parandusi, misjärel tekst läheb uuesti piiskoplikku nõukogusse kinnitamisele.
Kiriklikud mälestuspäevad
Liturgiakomisjoni sekretär Peeter Paenurm on peapiiskopi palvel koostanud loendi Eesti kiriklikest mälestuspäevadest, et «üldkristlike (oikumeeniliste) märtrite ja pühakute kalendri kõrvale luua ka Eesti olulisi märtreid ja kirikuelu edendajaid koondav ametlik mälestuspäevade kalender».
Thomas Andreas Põder leidis, et tarvis oleks täpsustada mälestuspäevade nimekirja koostamise kriteeriumi, selle funktsiooni ning kasutust.
Kalendri lisana loendi kasutamine on mahukuse tõttu mõeldamatu. Hea oleks see üles seada Internetti. Taas oodatakse ettepanekuid 1. oktoobriks.
Praost Marko Tiitus andis teada vaimulike konverentsi toimumisest 19.–21. jaanuaril 2009 Pärnumaal, teemal «Uue elu allikale».
Kõik praostid said kaasa pakid trükitud EELK arengukavaga, et need kogudustele jagada ning hoolega lugeda ja täitmiseks võtta. Näiteks kohustab arengukava kõiki praostkondi järgmisel suvel laulupidu korraldama, et valmistuda 2010. a toimuvaks üldkiriklikuks laulupäevaks.
Olulistel päevateemadel
Leeriõpiku konkurss on teadupärast lõppenud ja autorid kinnitatud. Tiraaži kujundamisel peeti otstarbekaks, et kogudused teeksid ettetellimisi. Praostid soovisid enne tellimist tutvuda käsikirjaga.
Peapiiskop küsis tagasisidet oikumeenilise noortefestivali kohta Kambjas. Kohalolnute hinnang üritusele oli positiivne.
Piiskoplik nõukogu kuulas ära SA Ajaleht Eesti Kirik nõukogu esimehe Jüri Ehasalu sõnavõtu Eesti Kiriku väljaandmisega seotud majanduslikest raskustest ning lehe trükiarvu suurendamise võimalustest. Jüri Ehasalu tõi paralleeli sõjaeelse Eesti Kirikuga ja nentis, et küsimus lugejate arvust ja suhtumisest kiriku ajalehte on aktuaalne olnud läbi aegade. Ilma kommertsliku suunata lehed, nagu on ka Eesti Kirik, saavad ilmuda vaid siis, kui ühiskond seda soovib ja toetab.
Randar Tasmuthi meelest ei ole vaimulikud igapäevatöös eriti sageli mõelnud oma kiriku lehele ja seetõttu pidas ta oluliseks teadvustada enam lehe potentsiaali. «Meie eesmärgiks on kõnelemine oma inimestega ja leht on meie ühine kantsel.»
Assessor Tiit Salumäe ütles, et lehe väike trükiarv on petlik, sest võrreldes Kotimaa ja Soome kiriku liikmetega on Eesti Kirikul palju suurem levi. Ka loeb ühte lehenumbrit vähemalt kolm inimest. Lehetellimuste finantseerimiseks soovitas ta kogudustel pöörduda sõpruskoguduste poole, sest selleks on palju kergem toetust saada kui kirikukatuse vahetuseks.
Piiskoplik nõukogu võttis vastu soovitusliku otsuse, et kogudused vormistavad lehe tellimuse kõigile juhatuse liikmetele.

Sirje Semm

2 Kommentaari artiklile “Kiriku jaoks olulised eelnõud ja otsused”

  1. Julius Kört ütleb:

    Mu kommentaar on kustutatud, kuigi seal polnud midagi isiklikku ega kommenteerimsreeglite vastu eksimist Järjekordne toimetuse häbematus.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)