Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kiriku ja avaliku sektori koostöö Hiiumaal

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Triin Simson juhendas koostöös töötukassaga Kärdlas neli kuud kestnud tööharjutust. Kogemus oli positiivne, nõnda alustas uus grupp tööd 3. oktoobril.
Kätlin Liimets

12. augustil lõppes Hiiumaal Kärdla koguduse ruumides neli kuud toimunud tööharjutus, mida vedas juhendajana MTÜ Hiiumaa EELK Diakooniakeskuse juhataja, Käina koguduse diakon Triin Simson.

Diakooniakeskus osales tööharjutuse juhendaja avalikul konkursil ja nelja kuu jooksul arendati pikaajaliste töötute tööotsimisoskusi, töö otsimist toetavaid sotsiaalseid oskusi, külastati Hiiumaa Ametikooli ja tehti koguduse juures erinevaid töid. Kolmandaks osapooleks teenuse pakkumises oligi Kärdla kogudus, kes pakkus teenuse osutamiseks ruume ja praktilisi tegevusi. Kõnelesin Triin Simsoniga, kuidas kulges koguduse, diakooniakeskuse ja avaliku sektori koostöö.

Kirjelda protsessi, kuidas tööharjutuse teenus välja näeb?
Kandideerisin juhendaja kohale, kellelt oodatakse kõrgharidust, nõustamiskogemust ning grupitöö juhendamise oskust. Minu grupis oli ühtekokku 9 meest, kolm neist said tööharjutuse perioodi jooksul tööle. Kohtusime tööpäevadel ja igapäevase kuue koosveedetud tunni sisse mahtusid loengud ja praktiline tegevus.
Tööharjutuse eesmärk on tõsta eneseusku ja eneseusaldust, pakkuda meeskonnatöö kogemust ja taastada töölkäimise harjumust. Loengutel käsitlesin isiksusega seotud teemasid, näiteks enesehinnang, enda tugevuste ja nõrkuste teadvustamine, inimese elukaar ja suhtlusoskused. Õppisime ka, kuidas oma rahaasjadega toime tulla, kuidas tööintervjuul käituda, CV koostada ja palju muud. Käis külalisi: töötukassa ja valla sotsiaalosakonna esindajad tutvustasid, milliseid teenuseid nad täisealistele pakuvad; valla ennetustöö spetsialist käis rääkimas tervislikust toitumisest ja koguduse raamatupidaja isikliku eelarve tasakaalus hoidmisest.

Millised praktilised tegevused nelja kuu sisse mahtusid? Eelmise aastaga võrreldes on Kärdla koguduse maja ümbrus väga ilusaks muutunud.
Võtsime suunaks teha korda kogudusemaja ja selle ümbrus. Käisime ka ühtteist tegemas Käina ja Reigi koguduste juures. Mehed said alguses ka ise ringi vaadata ja välja pakkuda, mis on need tööd, mida nemad teeksid. Nad pakkusid üsna sama nimekirja, mille ise tegin. tegime korda aia: istutasime uue heki, paigaldasime drenaažitoru, rajasime suure muruplatsi, aga värvisime ka koguduse maja. Lisaks palju nipet-näpet töid, nt aastaid olid kuuriuksed hingedelt maas. Viimasena ehitasime liivakasti.

Millised rõõmud ja mured juhendamisega kaasnesid?
Rõõme oli palju. Mehed on hästi tublid olnud ja igaüks panustas oma oskustega. See ongi rühmatöö tugevus: ühel on tehnilist taipu, teisel ehituslikku, kolmandal jõudu, neljandal püsivust jne.
Alguses oli raske see, kust saada kõik vajalikud töövahendid ehk kogu praktilise poole organiseerimine ja muidugi  teoreetiline pool, et kas loengud kõnetavad kuulajaid ja kuidas hakkab sujuma koostöö rühmaga. Kõik laabus.

Kuidas kulges koostöö Kärdla koguduse juhatusega? Kas kogudusel kaasnevad teenuse pakkumise osapoolena mingid kulud?
Koguduse juhatuse peatähelepanu on praegu kiriku renoveerimisel. Nad olid toetavad, et koguduse maja juures vajaminevaid töid tegime.
Kulud kaasnevad juhul kui praktiliste ülesannete teostamiseks on vaja töövahendeid soetada või lisateenuseid sisse osta (meie puhul näiteks mulla ja killustiku vedu ja kändude juurimine).

Meie kogudustel pole väga palju selliseid kogemusi, hetkel meenub vaid Valga koguduse pastoraadis MTÜ Domus Petri Kogu ja Tartu Maarja koguduses tehtav töö. Kas oma kogemusele toetudes soovitad kogudustel osaleda sellise teenuse pakkumisel?
Kui keegi tunneb tahtmist toimetada inimestega, kel on kadunud kodust väljatulemise rutiin, siis igatahes soovitan. Väga vahvad inimesed on. Selline juhendamine tõi palju rõõmu. Nii mõnigi arvas alguses, et ei üks ega teine asi tule välja. Neli kuud on pikk aeg – kui järjest üks või teine töö saab tehtud, siis see on kõigile suur rõõm. Eesmärgid, mis püstitasime, on täidetud. Oleme rahul.
Tegime isegi rohkem, kui alguses plaanisime. Ega arvanud, et maja ülevärvimine tähendab osaliselt voodri ja kohati isegi aluspalgi väljavahetamist. Mehed olid tublid, üleskoos leiti igale ettetulnud probleemile lahendus.

Mida selline töö Sulle vaimulikuna andis?
Olen töötanud omavalitsuste sotsiaalosakondades, mulle ei ole võõras kirikukaugemate inimeste maailm. Siiski – nendega koos toimetamine ja nende sisemiste otsingute kõrvalt nägemine on olnud huvitav. Märkasin, et on olemas huvi kiriku ja usuga seotud teemade vastu.
Inimestele ehk tundub, et kirikusse tuleb minna vaid teoloogiliste probleemidega aga igapäevaste ehk suhtlemis- või muu probleemiga ei sobi. Et kuidas sa lähed vaimuliku juurde n-ö lobisema, kui tal on niigi palju tööd. Nüüd saime neli kuud kõige muu kõrval ka «lobiseda».
Kätlin Liimets

KOMMENTAAR

tööharjutus Jana TammeveskiTöötukassa Hiiumaa osakonna juhataja Jana Tammeveski:
Hiiumaal on praegu üle aegade madalaim töötuse määr: 127 töötut (11.08. seis), see teeb veidi üle 3%. Tööharjutuse teenuse partnerid leiame avaliku konkursi kaudu. Hiiumaa Diakooniakeskuse ja Kärdla kogudusega oli väga hea koostöö. Kui alustada teenuse pakkumist nullist nagu selles juhtumis, siis teoreetilise materjali kokkupanemine on suur töö, lisandub praktiliste tegevuste juhendamine. Koostöö Triin Simsoniga läks väga hästi, ta oskas gruppi hästi koos hoida ja inimesi motiveerida. Kindlasti julgustan kogudusi töötukassaga koostööd tegema, võimalus on ka töötutele pakkuda vabatahtlikku tööd.

Ylle_tööharjutusTöötukassa Hiiumaa osakonna tööandjate konsultant Ülle Mänd:
Tööharjutus on suunatud mitte ainult pikaajalistele töötutele, vaid ka neile, kes on pikalt kodus olnud terviseprobleemide tõttu või kasvõi lapsi kasvatades. Tööharjutuse juhendaja valime isikuomaduste ja eelneva töökogemuse järgi. Vajalik on töökogemus sotsiaalvaldkonnas. Praktilisi tegevusi oleme püüdnud valida nii, et nendest jääks märk maha, et inimene tunneks, et on midagi olulist teinud. Tööharjutuse praktiline tegevus peab olema suunatud kogukonna hüvanguks, tööjõudu ei tohi kasutada kasumi saamiseks.