Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kiriku häälekandja juba 30 aastat

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

peeter parts
Peeter Parts. Rita Puidet

Peeter Parts, lehelugeja Kolga-Jaanist:
Olen taasasutatud Eesti Kirikut lugenud esimestest numbritest alates ja üksikuid sõjaeelseid numbreid pastoraatides Mõisakülas, Saardes, Tarvastus ja Järva-Jaanis. Leht on ilmumise 30 aasta jooksul kasvanud soliidseks kiriku häälekandjaks. Kui arvestada, et akadeemiline teoloogiline haridus on olnud auklik ja vastandideoloogiate surve all, siis ajaleht pole sellest mõjutatud ja suudab lugejatele vahendada materjali üsna adekvaatselt. Hea ülevaate saab lehe vahendusel just Eesti kirikuelust.
Kolga-Jaani koguduses käsitleme jumalateenistuse järel peaaegu igal kirikukohvil kirikulehe teemasid. Leht on populaarne ka kohalikus hooldekodus ja üks loetavamaid ajalehti üldse. Et anda kirikuelust suuremat pilti, võiks lehes olla rohkem uudiseid Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute, diasporaakoguduste ja naaberkirikute – Läti, Venemaa, Rootsi ja Soome – kohta. Eriti huvitav oleks lugeda kaaskristlastest E.E.L.K-s.
Mind kui vaimulikku paeluvad enim jutlused, aga hindan ka persoonilugusid. Arvan, et neid võiks rohkem olla ilmikliikmetest, sest viimasel ajal jääb mulje, et piiskoppide kõrval teisi töötegijaid kirikus enam polegi. Tõelised ülemkarjased lasevad ka madalamail astmeil olevaid keskmikke kirikuelus kaasa lüüa. Seevastu arvamusliidrid ja kristlastest spetsialistid võiksid tutvustada teoloogilisi suundumusi või kiriklikke termineid, näiteks tõlkelugudena.
Minu lemmikteemaks on lähiminevik, nõukogudeaegne kiriku juhtimise problemaatika, mille kohta julgetakse liiga vähe analüütilisi ja professionaalseid käsitlusi avaldada. Rohkem võiks olla ka kristlike spetsialistide lugusid: läbipõlemisest, stressist, psüühikahäiretest, abielunõustamisest jms hingehoiualaseid probleemartikleid. Ja täiesti puudu või kadunud on lastelood, aga lastetöö on oluline valdkond kirikus.
Vello Salum unistas, et Eestis võiks olla üks kristlik kirik nagu Armeenias või Gruusias. See oleks liiga radikaalne, aga meie kirikuleht võiks olla Eesti Kirikute Nõukogu häälekandja, siis ehk poleks lehe majanduslikud ressursid nii piiratud kui praegu. Saadan meie armsale ajalehele palju ingleid, häid nõuandjaid ja lahkeid toetajaid, mahlase keele ja ütlemisega häid kaastöölisi, kerget sulge ja palju rõõmsaid kohtumisi. Meie kirikuleht ja kirikuelu ehk polegi nii enesestmõistetav, kui välja paistab.

aime ja peeter animägi2019suvi
Aime ja Peeter Animägi omanimelisel pingil Heimtali kiriku juures. Arhiiv

Aime ja Peeter Animägi Urvaste kogudusest:
Oleme Eesti Kiriku lugejad lehe esimesest numbrist alates. Hea on seda lehte uuesti üle lugeda, sest see on ainuke leht, milles enamik artikleid ei vanane kunagi. Ootame lehte väga, ta on alati positiivne, annab kindlustunde ja rahu südamesse. Saame hea ülevaate kirikuelust ja kinnitame, et leht on läinud aastatega järjest sisukamaks. Meie lemmikud on arvamuslugu, jutlus, elu ja inimesed ja päevateema, ka kirikujuhtide arvamused, õpetuslikud lood. Annab kindlust infomöllus, suuna, kuidas suhtuda üldse maailma, annab elujulgust. On väga inspireeriv, oleks toimetusel ainult jõudu ja võimalusi rohkem. Olge väga õnnistatud ja hoitud.