Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kirik soovib parandada väikeste koguduste majanduslikku toimetulekut

12.06.2002 | | Rubriik: Kirikuelu

EELK peab oluliseks, et Eestimaal säiliksid kõik 164 kogudust, mis paiknevad üle kogu maa. Ühelgi teisel organisatsioonil pole vastu pakkuda nii laiaulatuslikku haaret ja liikmeskonda, kui seda on luteri kirikul. Seetõttu on kirikuvalitsus võtnud vastu otsuse vähendada järgmise aasta eelarves allasutustele eraldatavat raha 20% ja suurendada kogudustele eraldatavat summat läbi palgatoetuskassa 15%. Ometi elavad paljud koguduseõpetajad miinimumpalgast väiksema kuusissetulekuga ja on sunnitud otsima koguduse teenimise kõrvalt lisasissetulekuid.
Eesti Kirik otsis olukorra  hindamiseks vastust kahele küsimusele:
*Kas koguduse poolt makstavast palgast on võimalik ära elada?
*Millega te veel tegelete, et toime tulla?

Intervjuu majandusassessor Jaan Tammsaluga
EELK kogudustel ja praostkondadel on väga erinevad võimalused toimetulekuks. Keskse palgatoetuskassa läbi makstakse üks neljandik EELKs palkadeks makstavast rahast. EELK 41 väikese koguduse sissetulek on alla viie tuhande krooni kuus ning tänu palgatoetuskassale on needki kogudused ellu jäänud.
Milline on vaimulike põhisissetulek vastavalt palgaastmestikule?
Ühest küljest on olemas palgaastmestik, mida aga ei ole suudetud täita, kuna puuduvad võimalused. Paber on küll olemas, kuid see on vaid teooria. Praktikas on kogudustel ja praostkondadel väga erinevad võimalused ning selles suhtes puudub ühtlus.
Nii et see, kas kogudused suudavad õpetajale normaalset palka maksta, sõltub eelkõige kogudusest?
See sõltub kõige suuremal määral kogudusest. Toon ühe näite. Viljandi praostkonna Kõpu kogudusel oli eelmise aasta eelarve veidi üle kaheksa tuhande krooni.
Ükskõik, kui rikutud ka ei oleks inimeste mõtlemine selles suhtes, kui hästi õpetaja elab ja kui palju ta igalt talituselt saab, siis kaheksat tuhandet kaheteistkümnega jagades saab igaüks aru, et ühe koguduse majandusliku äraelamise võimalus on peaaegu olematu. Täiesti erinev on olukord mitmes Tallinna koguduses, kus on head renditulud või väga suur annetajaliikmete arv. Koguduste sissetulekud EELKs erinevad üle 800 korra.
Arvan, et meie õpetajate palk ja sissetulek on kusagil 1200 kroonist võibolla kümne tuhande kroonini.
Kas lisasissetulekute võimalus on kuidagi ühtlustatud?
Ei ole. See sõltub kogudusest ja koguduse juhatusest, kuidas on sõlmitud vaimulikuga tööleping. Kas näiteks paikkonnas, kus on väga palju matuseid, on tehtud leping, mille kohaselt saab vaimulik iga matuse pealt mingi summa. Kuressaares, kus ma olin õpetaja, ja Viljandi Jaani koguduses on olnud reegliks, et matuse pealt ei saa õpetaja sentigi, õpetaja saab põhipalga ja mingit lisatasu pole.
Selles mõttes on olukord väga erinev ning palju sõltub koguduse õpetajast, kuidas ta on oma asjad planeerinud. Ja juhatusest, kui palju juhatus üldse tegeleb majandusasjadega, kas ta on võtnud vastu vastavasisulisi otsuseid või on jätnud kõik õpetaja otsustada.
Kas sama käib elamispinna ja muude kommunaalmaksete katmise kohta?
See on samamoodi lepingu küsimus. Kas kogudus on teinud lepingusse punkti, mille kohaselt ta katab lisaks palgale elamispinna kulud või tuleb õpetajal endal maksta kommunaalmaksed ja võibolla ka üür. On kogudusi, kus õpetajal on küll normaalne palk, kuid üüri ja muud maksud maksab õpetaja ise, kusjuures mitu õpetajat elab oma elamispinnal ning siis ei kompenseerita sentigi.
Millal sai alguse ja kuidas toimib palgatoetuskassa süsteem?
Ainult EELK võimalustega oleks olnud mõttetu ehitada üles palgatoetuskassat, sest pole mõtet väikest raha ümber jagada nõnda, et see ikka väikseks jääb. Palgatoetuskassa sai alguse siis, kui Põhja-Elbe kirik andis meile lubaduse panna Saksamaal panka neli miljonit Saksa marka ning kanda igal aastal selle summa protsentidest saadav raha ühtsesse palgatoetuskassasse.
Sellele põhitoele lisandus Soome välisabi ning solidaarsuskassa ja pensionikassa maks, millega kirik demonstreerib oma solidaarsust. Väiksemad kogudused annavad vähem, suuremad rohkem, kuna neil on annetajaliikmeid rohkem. Pärast jagatakse see tagasi väiksematele kogudustele. Praeguse süsteemi puhul on mitu suurt kogudust abisaajate hulgast üldse välja jäetud.
On see süsteem parandanud materiaalselt kitsikuses olevate koguduste olukorda?
EELKs on 41 kogudust, mille igakuine keskmine sissetulek on alla viie tuhande krooni (umbes 700–5000 krooni kuus). Kõigil neil on kirik, mida on vaja remontida ning lisaks on muidki vajadusi. Palgatoetuskassast makstakse kokku üks neljandik EELKs palkadeks makstavast rahast ning need 41 kogudust, mille sissetulek on alla viie tuhande krooni kuus, on võibolla vaid tänu palgatoetuskassale tänaseks päevaks ellu jäänud.
Kas raha jaotamine palgatoetuskassast toimub ühtse süsteemi alusel?
Jaotatud on üsna keerulise koefitsiendiga. Ühtne on olnud selles mõttes, et kõikidele praostkondadele on saadav raha arvutatud kindla süsteemi alusel. Seejärel on praostkonnad raha jagamise ise otsustanud.
Paljud praostkonnad on jätnud paremini toimetulevad kogudused toetuseta ning toetanud ainult väikeseid ja halvasti toimetulevaid kogudusi.
Kas ümberjagamise süsteem on siiani hästi toiminud?
Kirikukogu kevadistungjärk Tartus jagas ümber üsna suure osa palgatoetuskassa rahast. Põhjuseks oli see, et mitu aastat ei olnud arvutusi üle vaadatud. Praostkondadele antavad lähteandmed koguduste suuruse, õpetajate arvu ja muu osas on aga pidevas muutuses, kuid just nendest lähteandmetest koosnevad palgatoetuskassa summad.
Siiani toimis väga keeruline koefitsientide süsteem, mida ei olnud mitu aastat üle vaadatud. Kui summa üldse on umbes 200 000 krooni aastas, siis äkki selgus, et ühele praostkonnale oli makstud aastas 70 000 rohkem, teisele 70 000 vähem ja nii edasi. Poole aasta pealt raha vähendamine on praostkonnale probleem, kui on arvestatud teatud summaga. Seekord võeti küll ära ainult pool summast – näiteks ühelt praostkonnalt läks maha 35 000 krooni.
Sellest lähtuvalt olen kogu süsteemi üle vaadanud. Majandusnõukogu on kinnitanud väga lihtsa ja läbinähtava koefitsientide süsteemi, mille kohaselt arvestatakse järgmisest aastast või selle aasta lõpust alates praostkondadele minev summa. Iga inimene, kellel on natukene arvutamisoskust, võib arvutada, kui suur on mingi praostkonna toetus järgmisel aastal.
Kas on ette näha muutusi palgatoetuskassa kaudu jagatava raha suuruse osas?
Kirikuvalitsus on aktsepteerinud, et järgmisel aastal raha hulk palgatoetuskassas tõuseb. Kõik ülejäänud kiriku struktuurid peavad hakkama saama 20% väiksema toetusega keskasutuste eelarvest kui sel aastal. Selleks, et väikesed kogudused ellu jääksid, on vastu võetud poliitiline otsus, mille kohaselt palgatoetuskassale eraldatakse 15% rohkem raha.
On kindlasti katastroof, kui mitu allasutust jääb praegusest halvemasse olukorda, kuid kui kogudusi pole, siis ei ole enam vaja allasutusi ega konsistooriumi. Kui pole kogudust, pole ka kirikut.
Kirikuvalitsuse ja majandusnõukogu selge seisukoht on, et prioriteet number üks palkade maksmisel ja toimetulemisel on kogudus. Me ei taha, et pooled Eesti kogudused oma uksed kinni paneksid, sest praegu on meie suurimaks tugevuseks Eestit kattev koguduste võrk, millist ei ole ühelgi teisel kirikul. Kui me sellest loobume, siis loobume tegelikult ka kirikuks olemisest.
Alar Kilp

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)