Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kirik sai ikkagi 270-aastaseks, sõltumata kriisist

29.04.2020 | | Rubriik: Kirikuelu
Kiriku ehitus kestis pea kolm aastat. 1747. a võttis raad meistritelt töö vastu. Sündmust märgib peaukse kohal seisev kiri Anno 1747. Arhiiv

Pärnu Eliisabeti kirik sai 270-aastaseks. 29. märtsile planeeritud pidustused jäid eriolukorra tõttu ära, sündmust loodetakse tähistada sügisel.

Koguduse kodulehe andmeil pühitseti Pärnu Eliisabeti kirik 29. märtsil 1750. 1741. aastal eraldati Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna käsul riigikassast 8000 rubla uue luterliku kiriku ehitamiseks Pärnusse. Sellest sündmusest sai tõuke ka senise eesti Jaani koguduse ja ehitatava kiriku nimetamine Eliisabeti nimega. 

Pühakoja nurgakivi pandi 25. juunil 1744 ja ehitusmeistriteks olid Riiast pärit Güterbock ja Wülbern. Ehitus kestis pea kolm aastat, 27. märtsil 1747 seati maakivist kiriku tornitippu nupp ja vaskne kukk ning 11. septembril võttis raad meistritelt töö vastu. Neid sündmusi märgib praegugi peaukse kohal seisev kiri Anno 1747. Kiriku sisetööd aga kestsid ja kirik pühitseti alles 29. märtsil 1750.

Viimast sündmust soovitigi 29. märtsil tähistada, teiste seas olid kutsutud peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Joel Luhamets ja kogudust 1990–2005 teeninud emeriitpeapiiskop Andres Põder, linnavalitsuse esindajad ja praegust kirikut remontiva firma esindus. Eesti Kirikule ütles telefoniusutluses (27.3. – K. L.) pastor loci Tõnu Taremaa: „Kirik saab ikka 270, sõltumata kriisist, lihtsalt ei saa seda tähistada. Loodame sügise peale. Pühakoja valmimine on huvitava ajalooga, 1747 sai valmis, aga pühitseti kolm aastat hiljem.“

Kirikuhoone seisukord

Barokiperioodi väljapaistvamate Eesti sakraalehitiste hulka kuuluva kiriku seisukord on riikliku kultuurimälestiste registri järgi halb. Viimastel aastatel on kogudus riigi, omavalitsuse ja eraannetuste toel pingutanud, et seda parandada.

„Seljataga on katuse restaureerimise kaks etappi. Töid alustasime 2018. aastal. Pealöövi sarikate ja laetalade otsad, mis olid mädanenud, on ära vahetatud. Kui oleks ainult raha ja jaksu, saaks tegelda laudise ja katusekivide paigaldamisega. Lepingud on sõlmitud, selle aasta tarbeks on raha üle kantud või lähiajal tulemas. Kui soojaks läheb, siis saaks töödega edasi minna,“ jagas õpetaja Taremaa praegust seisu.

Ehitustöid teeb AS Pärnu REV. Kaks aastat järjest on saadud toetust muinsuskaitseameti kaudu (sel aastal ristlöövi restaureerimiseks 70 848 eurot) ja linnalt (hetkel pole toetussumma veel selgunud). Lisandus nn katuseraha (10 000 eurot) keskerakonnalt.

Kogudus eriolukorras

Õpetaja Taremaa sõnul pole tehnilisi lahendusi leitud, et jumalateenistusi interneti teel üle kanda, ehkki katsetatud on. Kirik on aga palvetajatele avatud nädala sees kella kaheni pärastlõunal ja palvepäevadel neljani, kelli helistatakse.

Esimese kahe nädala jooksul eriolukorras ei toimunud ühtegi talitust, ka kirikus käiakse harva. Lisaks pikivahe reeglite järgimisele ja käte desinfitseerimise võimalustele on Pärnu Eliisabeti kirikus üldkasutatavad lauluraamatud viiruse leviku ohu tõttu kinni kaetud. Palutakse kaasa võtta oma isiklik lauluraamat.

Muret teeb koguduse finantsolukord. „Kus saadakse näiteks maa eest renti, seal pole olukord kõige hullem. Igapühapäevased ärajäävad korjandused puudutavad kõiki kogudusi, ka ei käi inimesed praegu liikmeannetusi maksmas, interneti teel siiski annetusi tuleb. 

Tõsine murekoht Pärnu koguduses on see, et olulist sissetulekut toonud koguduse hostel on sisuliselt tühi. Seal elab praegu vaid paar töömeest. Küsimus on töötegijate palkades, aprillis peame end tõsiselt koomale tõmbama,“ jagas õpetaja Taremaa muremõtteid, lisades lõpetuseks veidi optimistlikumal toonil:

„Aastat viis tagasi ei kujutanud ette, et võiksin olla linnakoguduse vaimulik. See tundus olevat midagi suurt, millest jõud üle ei käi. Nüüd tunnen end Pärnus päris hästi. Eelkõige tänu kaastöölistele. Eks kogudusetöö on ikkagi meeskonnatöö. Viimastel päevadel on Koguja raamat taas meelde tulnud. Igal asjal on oma aeg. Julgustus praeguses olukorras on, et ega ka see ei kesta lõpmatuseni. Kõik läheb mööda.“

Kätlin Liimets

See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand. (Sk 4:6)