Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kirik saab uue oreli

10.11.2021 | | Rubriik: Kirikuelu, Muusika

Tartu Pauluse Pascheni orelil on 56 registrit, 3650 vilet. Valminud 2015. a. Arhiiv.

„Orel on helimaja,“ nentis üks laps, kes ekskursiooniga Tartu Pauluse kiriku orelit vaatamas käis. 

Elumaja ehitamise kulgu tunnevad paljud, aga „helimaja“ ehitamisega on vähesed lähedalt kokku puutunud. Ka oreli kui instrumendiga pole tänapäeva inimesed ülemäära lähedased. Enne sõbraks saamist on vaja saada tuttavaks. Kandku alljärgnev kirjutis lugejat edasi oreliga tutvumise teel, et võimalikuks võiks saada sõprus pillide kuningaga.

Orel kuulub kirikuruumi

Kirikuid ehitades planeeritakse sinna sisse vajalikud osad, sh orel – koguduselaulu ohjamiseks, jumalateenistuste ja talituste väärikaks pidamiseks ning kuulajate meele ülendamiseks. Parim on olukord, kus samaaegselt kirikuruumiga valmib ka orel – või siis väikese ajalise nihkega. Halvemal juhul võetakse kirikuruumi valmimise järel kasutusele nn ajutine pill, mis jääb kasutada pikaks ajaks ja selle olukorraga harjutakse ära. Oreli hankimise väga kulukas ja suur töö lükkub aina edasi aastate või aastakümnete taha. 

Tartu Pauluse kiriku hävimise järel 1944. a hakati järk-järgult taastama kirikuruumi ja kasutusel olid üksteise järel erinevad ajutised lahendused. Olukord kulges õnneliku lõpuni, kui 12. septembril 2015 pühitseti sisse konkreetselt sellesse kirikuruumi projekteeritud, sobiva helitugevusega, saksa romantiliste orelite eeskujul valmistatud orel.

Miks ehitada kirikuruumi uus orel 

Kuna kirikuruumid peavad üldjuhul paremini vastu kui orelid, siis konkreetsesse kirikuruumi ehitatud pilli tuleb aja jooksul restaureerida. Paljudel juhtudel on see väga kulukas, osadel juhtudel nii kulukas, et osutub otstarbekamaks hankida uus pill. Tänapäeval pole harv juhus, et sellistel kordadel soetatakse kirikusse digiorel – mis pole aga muusika autentsust silmas pidades paljude jaoks parim lahendus. Teine võimalus on osta või saada kingituseks kasutatud vileorel. 

Ükski kogudus ei anna ära väga head instrumenti, v.a juhul, kui kirik suletakse. Kasutatud või mõne kummastava iseärasusega oreleid pakutakse Eesti kogudustele sageli. Lisaks oreli üldisele olukorrale ja iseloomule tuleb uurida, kui suur on kirik, kus müüdav orel enne paiknes ja kui hästi selle hääl ruumi täitis. Samuti on oluline teada, mil põhjusel kasutatud pill otsustatakse välja vahetada ja millised on iseärasused pilli kasutanud organistide arvates.

Kümmekond uut vileorelit

Käesoleval sajandil on valminud Eestis kümmekond uut vileorelit. Nende hulgas muusika- ja teatriakadeemia saali, Tallinna Jaani kirikusse, Viimsisse, Tartu Paulusesse, Pärnu kontserdimajja, teise oreli said kirikuruumi Tallinna Niguliste ning Pärnu Eliisabeti kirik. 

Kui digitaalsed ja elektriorelid on sageli harjutuspillidena kodus, siis sobiva suuruse ja kujuga vileoreli tellimine oma koju on Eesti kontekstis tänapäeval väga harv nähtus. (19. saj alguses oli see aga tavapärane, et külameister valmistas kodudesse väikse vileoreli – see tõi koju elava muusika ja võimaldas harjutada klahvpillimängu.)

Uue oreli hankimise protsess

Oreli ehitamiseks moodustatakse orelikomisjon, kuhu kuuluvad lisaks kiriku esindajale ja inimesele, kellel on oskus koostada rahataotlusi ning korraldada paberimajandust, organistid ja oreliehitaja. Riigihanke puhul on tingimus, et komisjonis peavad olema arvulises ülekaalus konkreetse ala spetsialistid, et valikuid tehes saaksid võimalikuks sisulised arutelud. Kui komisjon on kujundanud oma arvamuse, milline orel on antud ruumi vajalik ja sobiv, sõnastatakse lähteülesanne. 

Järgnevalt kuulutatakse välja orelikonkurss, teavitades oreliehitajaid. Tartu Pauluse orelikomisjon kohtus seitsme orelikonkursile laekunud töö esindajatega ning käis kohapeal tutvumas nende firmade valmistatud orelitega. Valituks osutus kõige paremat hinna ja kvaliteedi suhet pakkunud Paschen Kiel Orgelbau. Pärast raha saamist ja veendumust, et ehitaja mõistab lähteülesannet samamoodi kui orelikomisjon, algas töö oreliehitustöökojas.

Suured oreliehitusfirmad ei valmista ise kõiki vajalikke osi. Näiteks Paschen Orgelbau ehitas ise puust viled, tuulepõhjad ja muud detailid ning tellis tinaviled ja elektrilised ühendused. Valmistatud osad toodi Tartusse kohale ning paigaldamine kestis pool aastat. Oreli intoneerijateks, kelle käte all saab pill kõlavärvi, olid juba pakkumise osana Kalevi Mäkinen ja Helmuth Grippentrog.  

Lastelugudest sümfooniateni

Tartu Pauluse kiriku vileorel hüüab kuuendat aastat ning on paindlik mängima lastelugudest kuni orelisümfooniateni, vanamuusikast romantiliste lugudeni, leinamuusikast pidupäevahüüeteni ning tegema koostööd erinevate instrumentide ja orkestriga. Kindlasti on vaja orelit pidevalt jälgida, hoida silmas temperatuuri ja niiskusastet. Liigne kuivus võib kahjustada vilede materjali ning temperatuuri kõikumised muudavad oreli häälestuskõrgust, mille tõttu peab ümber häälestama keelregistreid. 

Orel on kui atmosfäär või ilmaolu, mis mõjutab kõiki, kes selle meelevallas on. Andku Jumal meile päikest ja vihma ning Eesti orelitele tervist ja rõõmu! 

Anna Humal,

organist

Teemad:

Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures. (Ps 66:5)