Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Kirik pärnapuu varjus

13.02.2013 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

Nõo kogudust Tartumaal on ikka kandnud laul ja isamaalised aated. Nii on see praegugi, kui koguduse tuumiku moodustavad laululembesed mehed.

Nõo alevik ja sealne pühakoda on väikesed, ent rajatud tugevale kaljule. Siin ei paista kellelgi ruttu olevat, apteegiuks on kutsuvalt avatud (õnneks pole asja sisse astuda), Aleksander Lätte tänav viib raudteejaama (kahju, et rong harva sõidab), läbi pargi paistab koolihoone, eemal kirikutorn.
Otsija leiab vallavalitsuse hoone, kus endale ruumid saanud ka raamatukogu. Siin lehvib kaks lippu: trikoloor ja valla lipp. Viimane on sinist värvi ja selgelt joonistub sellel välja kirik. Niisugust lippu naljalt ei leia.

Teerajajad
Kiriku ehitusaeg jääb 13. sajandisse. Teda on vanuselt pakutud neljandaks Mandri-Eesti kirikuks. Kooliharidust hakati Nõos andma 1686. aastal esimese üheteistkümne seas. Nõos on töötanud kooliõpetajana heliloojad Aleksander Läte ja Eduard Tubin, kirikuõpetajana Martin Lipp, kelle luuletusele «Eesti lipp» (ilmunud trükis 1897) tegi 1922. a viisi Enn Võrk.
Ei tea, kuivõrd muusikat, aga kolme koduvärvi ja ilusat isamaad (vihje A. Lätte ja M. Lipu samanimelisele laulule) pühaks pidades on siin teeninud Aleksander Kruus (1892–1946), kes oli Eesti Üliõpilaste Seltsi liige ja Vabadusristi kavaler. Tema asutas Nõos lauluseltsi ja noorteühingu, uuris koguduse ajalugu, tema eestvõttel paigaldati langenutele 24. veebruaril 1934 kirikusse mälestustahvel, mis vahepeal krohvi alla peideti. Legendaar­ne Harald Tammur (1917–2001), samuti EÜS-lane, teenis siinset kogudust 42 aastat.

Pärandihoidjad
Olnust ja olevast rääkides istume õpetaja Mart Jaansoniga, kes kümne teenimisaasta jooksul kohalike austuse pälvinud, käärkambris. Nurgas köeb pliit ja õpetaja segab juttu ajades aeg-ajalt puid. Õdus on selles ainulaadses pühakojas, mida ümbritseb 1880ndatel rajatud kiviaed. Kirik koos aiaga on jõudnud ka Eero Spriidi telefilmi «Imelugu» (1977). Aia ühes nurgas kasvab suur puu, selgub, et pärn.
Nõkku on Jumala tahtel sattunud teenima muusikuharidusega kirikuõpetaja; muusika, aated, maailma tunnetamise viis on liitnud inimesi. Kel õnne, see on kuulnud laulmas Nõo kiriku meesansamblit, kel käsil neljas plaat. Kui eelmine koondas laule Martin Lipu sõnadele ja kandis pealkirja «Nõo Lipp», siis käsil­oleval esitatakse koraaliviise.
Mart Jaanson, Mati Koonukõrb, Laurits Leedjärv, Ingmar Laasimer, Margus Liiv ja Madis Kanarbik (Nõo muinsuskaitse seltsi asutaja) ei ole ainult suured laulusõbrad, vaid kolm viimast on olnud ka koguduse juhatuse esimehed. Madis Kanarbik valiti esimehe kohale tagasi. Laurits Leedjärv on vallavolikogu aseesimees.
1990. aastast tegutseva ansambliga liitus viis aastat tagasi Bert-Ove Laasimer, asutajaks oli aga hoopis koguduse organist ja koorijuht Agnes Laasimer, kes siin ametis olnud ligikaudu nelikümmend aastat. Nüüd on ta koorijuhiameti maha pannud ja tema asemele on tulnud Ragne Meier.

Edasiviijad
Õpetaja ütleb, et praegu on õnnelik olukord. Koguduse segakoori juhib 26aastane koorijuht, kes lõpetab õpinguid muusika- ja teatriakadeemias.
«Tema saab oma lastega hakkama, jõuab koori juhatada, on meid õpetades väga kannatlik. Imetlen tema järjekindlust,» sõnab õpetaja ja lisab kiidusõnu ka koori direktrissi Heli Kruuse aadressil. Proove peetakse päevakeskuses.
Laulmise kõrval on oluline osa lastel: pühapäevakooli peab igal nädalal Imbi Tanilsoo Nõo noortekeskuses ja üle nädala Marju Liblik Lukel oma kodus. Valga praostkonna lastetöötegija Imbi on Nõo koguduse liige.
Keerulisem lugu on olnud vanema vanuseastmega. Ühiselamus elavate noorte tihedasse päevakavva pole lihtne täiendavat lisada. Nii ei saanud noorteõhtutest asja.
Mõni aasta olid reaalgümnaasiumis usuõpetuse tunnid (sooviavalduse kirjutas sada õpilast!). Nii praegusel kooli direktoril Jaanus Järveojal kui Kambjasse koolijuhiks siirdunud Enn Libal vastuväiteid pole ja Mart leiab süüd pigem endal: «Minul tulevad aastad juurde, ma ei suuda oma akadeemilise hoiaku ja kinnise iseloomuga noori haarata, kuigi tahaksin.» Heal meelel ei suhtle ta sotsiaalmeedia kaudu, aga kinnitab: «Mul on Facebook’is konto, sest muidu jääb pool maailma minust kõrvale.»
Pikalt võiks rääkida siinsetest inimestest ja ettevõtmistest. «Martin Lipuga tegelemine on südamelähedane, ta ei ole meie reklaamivankri ees,» märgib Mart.
Ta jätkab loetelu augustis toimuva kuulutusnädalaga, kahel aastal kirikuaias mängitud näidendiga «Keiser Nõos», kus kaasa tegid koguduseliikmed, Hans Wühneri ja Johannes Luiga mälestuspäevaga.
Rita Puidet

Nõo kirik ja kogudus
Ehitusaeg 13. sajand.
1898 valmis altarisein Tõnis Grenzsteini altarimaaliga «Kolgata»; 1910 lisati neli Jaan Koorti apostlifiguuri.
1890 valmis Walckeri orel ja 1903 Müllverstedti positiivorel.
Koguduses on 200 liikmesannetajat ja 650 hinge.

Teemad:

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)