Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kirik, mis müüs oma kiriku

26.03.2014 | | Rubriik: Kirikuelu

2013. a ostis aktiivselt tegutsev Tartu Kolgata baptistikogudus laienemisvõimalust otsides kasutusvalmis kiriku uusapostlikult kirikult, kellele 19 aastat tagasi valminud hoone jäi paraku liiga suureks.

Veski tänav 40 maja peasaali mahub lisakohtadega 180 inimest, Raal Kivi projekteeritud ja Saksamaa abil valmis ehitatud modernses hoones on klassiruume, bürooruume, avar fuajee, head toitlustamisvõimalused. Heli ja pilt jõuavad igasse ruumi.

Intensiivne siseelu
Uusapostlik kirik, millel statistikaameti andmetel oli viimase rahvaloenduse järgi 131 liiget, on küll intensiivset siseelu elav, kuid avalikkuses vähem tuntud ja arvuliselt pigem kahanev. Seetõttu on huvitav teada neist lähemalt.
UAK kuulub kristlikku restauratsiooniliikumisse, et taastuks algkiriklik olukord, tähenduslikuna tuntakse lõpuaegades elamist ja Kristuse teist tulemist.
Et taastada kristliku kiriku algne ülesehitus, oli vaja ennistada algkiriklikud ametid: apostlid, prohvetid, diakonid ja evangelistid. Uusapostlik kirik tekkiski peaapostli ameti sisseviimisega, esimesena asus ametisse 1898. a apostel Fritz (Friedrich) Krebs (1832–1905). Nii võib teda pidada kiriku asutajaks.
Jeesuse taastulemist oodati niisiis juba ametis olevate apostlite eluajal. Kui apostlid hakkasid surema, kaasnes sellega kiriku kriis. 1860 sai Heinrich Geyer Saksamaalt prohvetisõnumi, et surnud apostli asemel tuleb ametisse määrata uus. 1863. a tekkis Hamburgis esimene kogudus, kus töötas uuesti ametisse kutsutud apostel, seda aastat loetaksegi UAK sünniaastaks. 1921 võttis juba ülemaailmne kirik kasutusele oma praeguse nimekuju – uusapostlik kirik.

Tegevuse algus Eestis
1950. aastatel elavnesid taas ootused, et Kristus tuleb teist korda tagasi. Siiski õnnestus peaapostel Walther Smitdtil (1891–1978) vältida kiriku hajumist. Sügisest 2013 on UAK peaapostlina ja ühtlasi ka rahvusvahelise kiriku presidendina tegev Dieter Böttcher. Kirik on esindatud ja tunnustatud 170 riigis.
Nagu algristikoguduseski on hingekarjased teoloogilise hariduseta, kuid nad peavad uskuma Jumalasse, tema Poega ning tema tagasitulekusse. Lisaks peavad neil olema piisavad usulised ja piiblialased teadmised. Hingehoid ja osaduse eest hoolitsemine on ühiskondlikus korras peetavad, tasustamata ametid.
Uusapostlikku kirikut mainiti Eestis esmakordselt 1930. a, mil Pärnus hoolitseti usukaaslaste eest, nõukogude perioodil ei lastud kirikul tegutseda. 1991 hakkasid uusapostlikud kristlased Eestis jälle aktiivselt tegutsema. Asutati kogudusi ja rajati uusi kirikuhooneid. UAK tegevus väljapoole kogukonda on olnud tagasihoidlik.

Apostliamet ja sakramendid
Kiriku piirkonnavanema Andres Aani andmetel oli 2010. a Eestis 13 kogudust ja 5 kirikuhoonet – Paides, Pärnus, Tartus, Keilas ja Mõisakülas. Liikmeskonda oli u 2500 inimest ning tegevvaimulikke 19. Tartu kogudus käib nüüd koos Kirjanike Liidu Majas (Vanemuise 19), teenistused on pühapäeviti kell 10.
Uusapostlik Kirik Eestis kuulub kanooniliselt Zürichis asuvasse Rahvusvahelisse Uusapostlikku Kirikusse. Neli korda aastas ilmub ajakiri Meie Perekond. Lähemalt loe: www. uke.ee.
UAK õpetuse alus on Piibel, usutunnistuse alus apostlik ja Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistus. Selle sisuks on apostliameti ja sakramentide tunnistamine.
Kiriku õpetuses on tuntavad evangeelsed protestantlikud, aga veelgi enam algkristlikud elemendid. Ka kirikuisade usukogemused on tähtsad. Kiriku eripäraks võib pidada usku, mille kohaselt õiged tõusevad Kristuse tagasi tulles surnuist üles, nad võetakse taevasse (1Ts 4:15–17) ja saavad päästetud.
Uusapostlik kirik õpetab, et päästeks on vaja usku Jumalasse, tema Pojasse ja ristimist, mis koosneb veega ja vaimuga ristimisest, see tähendab uuestisünnist vee ja Vaimu kaudu. Alates 2006. aastast tunnistab kirik kõiki ristimisi, mis viiakse läbi kolmainu Jumala nimel. Selle kaudu saab inimene kristlaseks, on Kristuse kiriku liige ja tal on teatud lähedane suhe Jumalaga. Päästeks on vaja Vaimuga ristimist, mille kaudu antakse Püha Vaimu and.
UAK rõhutab oma koguduste töös eriliselt hingehoiu olulisust.
Allikate põhjal
Juune Holvandus

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)