Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Kirik kui orkester

05.10.2010 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga, Esileht, Uudised

Muusikapäevade tegijaid ja korraldajaid: Elke Unt (esireas vasakult), Marko Tiitus, Kristel Aer, Juhani Haapasalo, Matthias Burghardt (tagareas vasakult), Tiit Salumäe ja Patrik Göransson. Sirje SemmHugo Lepnurme Muusikaühing korraldas Juurus maestrole pühendatud muusikapäevad.
Kahel päeval arutleti traditsioonide ja kaasaja väljakutsete üle. Alustati 1. oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval, kirikus õpilastele mõeldud lektooriumiga, kus sai piiluda ka oreli sisse. Päeva täitev arutelu Mahtra seltsimajas oli praost Marko Tiituse modereerida. Põneva arutelu võttis linti Raadio7 ja see on kuulatav pühapäeval, 10. oktoobril kell 22 saates «Seitse küsimust». Õhtu lõpetas mihklipäeva missa Juuru Mihkli kirikus.
Teise päeva juhatas sisse orelimängu ja koraalilaulude töötuba muusikaõpetajatele. VI Hugo Lepnurme muusikapäevad lõpetas orelikontsert, kus musitseerisid Juhani Haapasalo Soomest, Kristel Aer, Kersti Petermann ja Elke Unt.
Vestlusringis osalenud tulid kokku erinevate ootustega, millele vastust loodeti. Alustati luterliku identiteedi otsimisega, laulu jõust ja jumalateenistuse korrast kõnelemise kaudu jõuti organistide koolituse ja neile palga maksmiseni kogudustes.
Rahvusvahelist mõõdet vahendasid rootslane Patrik Göransson ja sakslane Matthias Burghardt, kes kõnelesid oma kogemustest koraalilaulude, lauluraamatu ja jumalateenistusliku eluga oma kodumaalt. Sibeliuse akadeemia liturgilise muusika õppejõul Juhani Haapasalol oli tuua näiteid Soome kogudustest.
«Identiteet ei ole minu meelest teoloogiline mõiste. Kui me tahame jääda teoloogiliste mõistete juurde, siis räägime Kristuse antud ülesande täitmisest, jüngriks olemisest. Me peame kõiki oma tegevusi mõõtma selle järgi, milleks meid on kutsutud. Kirikumuusika ei ole ainus ega erakordne sektor, vaid üks osa suures kiriku orkestris. Kiriku tasakaalukas areng võib toimuda siis, kui me arvestame üksteisega, näeme üksteise võimalusi. See luterlus, mida mina olen koolis õppinud ja lapsepõlvekodus tundnud, on väga avar. Meil ei ole tarvis mingit kunstlikku identiteeti otsima hakata,» ütles assessor Tiit Salumäe, kes on oma muusikalise hariduse saanud prof Lepnurme juures.
19. sajand, kus kirikumuusika liidu juhatuse esimehe Toomas Mäeväli sõnul toetati orelite ehitamist kirikuisse ja igas külas võis olla vähemalt üks orel, on muusikaliselt palju andnud tänasessegi päeva.
Kogudus kui tööandja vajab nii õpetajat kui ka organisti, kuid on sageli maksejõuetu. Koolitatud muusik peab otsima endale palgalise töökoha mujalt.
Vanem põlvkond läks kirikusse oma lauluraamatuga ja mõistis paljusid kirikulaule peast. Koraal kannab vägevat sõnumit ja jõudu ning inimene laulab seda Jumala ülistuseks, rõõmust või kurbusest.
Rootsi kirikus on näiteks ilus ja läikival paberil kogumik lauludest kriisiolukorraks. Patrik Göranssoni meelest on see tarbetu ja oma arvamuse kinnituseks võttis ta taskust oma armsa vana lauluraamatu.
Sirje Semm

Meie lemmikkoraalid
Ma kummardan Sind, Armuvägi (KLPR 264)
Issand, mu Jumal, Sind tahan ma lauluga kiita (295)
Suur Jumal, Sa (305)
Valmistagem, ristirahvas (331)
Ainult päev (334)
On õiged vaid teed, mis juhatab Ta (361)
Mu süda, ärka üles (398)
Oh Issand, jää (410)
Allikas: toimetuse töötajad

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)