Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kirik kerkis rahva toetusel

30.04.2014 | | Rubriik: Kirikuelu

Halliste_kirik28. aprill on igaveseks kirjutatud Halliste kiriku (fotol) ajalukku, seda nii halvas kui heas. Sel kuupäeval aset leidnud sündmusi eraldab 30 aastat.

Kirikulehele saatis kirja Tartu Pauluse koguduse liige Villu Käo, kes meenutab, kuidas Õisu tehnikumis õppimise ajal eesti keele tunnis 28. aprillil 1959 teatas õpetaja tulekahjust Halliste kirikus. Teadet ei tulnud korrata – kiiresti sõideti sündmuskohale. Kohutava õnnetuse põhjuseks oli hooletu kulupõletamine.
Ka varem varemetes olnud pühakoda jäi kummituslikuna tule kahjutööd meenutama. Paarikümne aasta pärast tõstatas kiriku taastamise mõtte kohalik sovhoosidirektor Ago Libek. Kaur Alttoa juhtimisel alustati arheoloogilisi kaevamisi ja telliti Udo Tiirmaalt hoone taastamise projekt. Siiski läks veel kümme aastat, enne kui vastselt kirikuõpetajaks ordineeritud Kalev Raave (20.3.1926–4.3.2004) ja Viljandi rajooni parteijuhiks saanud Jaak Alliku eestvõttel moodustati kiriku päästmise komitee.
Täpselt 30 aastat pärast põlengut (1989) pandi kirikule nurgakivi. «Väike kell ajutise kiriku katuse kohal lõi 30 lööki. Sadu lakkas. Rahvast oli palju,» on Kalev Raave meenutanud oma raamatus «Üitsainus Halliste». Kiriku taastamine oli ime – pühakoda valmis kahe ja poole aasta pärast eesti rahva vabaduse märgina. Altarimaali kinkis kirikusse Jüri Arrak.
Praegu elab 56 liikmesannetajaga kogudus vaikselt, kaks korda kuus kuulutab kirikus jumalasõna hooldajaõpetaja ametis Viljandi praost Marko Tiitus. See, et kogudusel kohapeal oma õpetajat pole, annab tunda, aga juhatus on tubli ja kirik suveperioodil teelistele avatud. Püsivad suhted on Soome Sipoo sõpruskogudusega.
Märtsis olnud õpetaja Kalev Raave sünni- ja surma-aastapäeva tähistati meenutustega kohalikus rahvamajas. Kogudus plaanib koos vallaga elu sisse puhuda kunagisele leerimajale.
Rita Puidet

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)