Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kirik ja rahvuskaaslaste poliitika

18.12.2013 | | Rubriik: Kirikuelu

Riigikogu kultuurikomisjon külastas detsembri alguses Peterburi.

Visiidi käigus väisas komisjon ka Jaani kirikut ja kohtus nii koguduse juhatuse kui õpetaja Arho Tuhkru ja diakon Hannu Keskineniga.
Jututeemaks oli EELK diasporaatöö korraldus Peterburis, aga ka kogu Venemaal. Minu jaoks tõstis selle külaskäigu emotsionaalset fooni asjaolu, et Jaani koguduse õpetaja on olnud omakandimees Jakob Hurt.
Väljendan sügavat lugupidamist EELK-le ja tema vaimulikele, kes panustavad meie rahvuskaaslaste kiriklik-kultuurilisse teenimisse nii ida- kui ka läänediasporaas. See töö on väga suurt tänu vääriv ja vajalik eestluse kestmise ning arengu seisukohalt. EELK annab oma panuse meie riigi rahvuskaaslaste programmi eeskätt väljaspool Eestit asuvaid eesti kogukondi vaimulikult teenides ning aidates korraldada ühisüritusi, mis on seotud eesti kogukondade tavade, riigi- ja kirikupühadega.
Jaani kogudust külastades saime kinnitust, et peame riigina enam panustama rahvuskaaslaste poliitikasse. Selleks korraldavad kaks riigikogu komisjoni, kultuuri- ja väliskomisjon, uue aasta alguses ühise parlamentaarse kuulamise. Kindlasti kaasame EELK, kellel on kontaktid ja teadmised, et osaleda rahvuskaaslaste poliitika visiooni edasiarendamisel.
Pean väga tähtsaks, et Peterburi Jaani kogudus kestaks. Kogudus koos kirikuhoone ja sealse tegevusega on Eesti kultuuri SUURSAATKOND Venemaal. Ärgem unustagem, et Peterburi oma viie miljoni elanikuga on Eestile lähim metropol.
Jaani koguduse ja Eesti Kontserdi koostöö Jaani kiriku arendamisel ja ka majandamisel (kirik vajab ju kütmist, valgustamist, hooldamist) on imetlusväärne. Minu hinnangul võiks sellist koostööd olla rohkem ka Eestis.
Koguduse külalistemaja on ideaalne peatuspaik klassiekskursioonile tulnutele. Meie koorid on juba leidnud Jaani kiriku esinemispaigana ja sealse külalistemaja peatuspaigana. Pärast kultuurikomisjoni lahkumist võõrustas kogudus Eesti rahvusraamatukogu naiskoori. Meie sealoleku ajal andis Peterburi Jaani Kiriku Fondi esimees Jüri Trei kogudusele üle lillad altari- ja puldikatted.
Urmas Klaas,
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees

Peterburi Jaani kirik
ehitati 1860. aastal koguduseliikmete annetuste ja tsaaririigi toetusega. Sel ajal elas Peterburis ligikaudu 50 000 eestlast. Nõukogude võim võttis kiriku 1930ndatel ära ja tegi sinna ehitustrusti kontori.
Kirik tagastati kogudusele 1997. Restaureeritud kirik õnnistati sisse 20. veebruaril 2011. Pärast kirikuhoone taastamist sai võimalikuks pöörduda Peterburi administratsiooni poole palvega tagastada kirik koguduse omandusse. Peterburi linnavalitsuse korraldusega 12. detsembrist 2012 antigi kirikuhoone kogudusele tagasi. 26. novembril 2013 andis kogudus sisse dokumendid ka krundi tagasisaamiseks.
Kirikus toimuvad regulaarselt kaks korda kuus eestikeelsed jumalateenistused, mida viivad läbi Eestist lähetatud külalispastorid. Kohapeal töötab alates juulist eesti-soome misjonäridest abielupaar Hannu ja Liliann Keskinen.
Kiriku juures tegutseb Eesti Kontserdi esindus. Kirikus toimuvad kontserdid. Peterburi Jaani kirikut võib julgelt nimetada Eesti kultuuri eelpostiks Venemaal.
Allikas: kultuuriministeerium

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)