Esileht » Arvamused » Arvamus »

Kirik ja inimesed

26.11.2008 | | Rubriik: Arvamus

Jõgevamaa on eriline. Siin asub linn, kus ühe elaniku kohta on kõige rohkem kirikuid – Mustvees tegutsevad sõbralikult kõrvuti viis erinevat kogudust.
Tänavu valmis EEKBKL Mustvee Betaania koguduse uus palvela, mille ehitamine maksis ligi viis miljonit krooni. Majanduslikult raskel ajal sellise summa annetuste teel kokkusaamist võib tõesti imeks pidada. See projekt näitab selgelt, et kõik sõltub mõtlemisest: kui midagi väga soovida ja selle nimel endast 110 protsenti anda, täitub unistus kindlasti.
Maavanemana olen püüdnud Jõgevamaa kirikuid igati aidata. Oleme erinevatest programmidest saanud toetada kirikuhoonete ja orelite renoveerimis- ning korrastustöid. Murelapseks on praegu Jõgevamaa suurim kirik Maarja-Magdaleenas, kus tuul puhub katkistest akendest sisse.
Toetamine eeldab kindlasti kohaliku kogukonna omapoolset initsiatiivi, sest vägisi kedagi aidata ei saa. Nüüdseks on muinsuskaitseamet arvanud Maarja-Magdaleena kiriku viie esmajärjekorras renoveeritava pühakoja hulka, kuid kahjuks ei jätku muinsuskaitseameti järgmise aasta eelarve projektis raha isegi praegu pooleli olevate objektide lõpuni ehitamiseks.

Olen Jõgevamaa kirikuõpetajatega korduvalt kohtunud. Kaks aastat tagasi advendiaja alguses panime aluse uuele traditsioonile, tänuhommikusöögile, kuhu maavanem kutsub lisaks kirikutegelastele kõige teenekamaid jõgevamaalasi, kes ühtlasi esindavad kogu maakonna elanikkonda – tänu väärivad kõik.
Ülemöödunud aastal avasime pärast esimest tänuhommikusööki maavalitsuse hoone seinal Jõgevamaa vapiga kella. Mullu toimus tänuhommikusöök Põltsamaal ja seegi lõppes vapikella avamisega – sedakorda kohaliku apteegi seinal. Samal ajal sai vapikella ka Mustvee. Tänavu kohtume 28. novembril Mustvee uues Betaania koguduse palvelas, et tänada kõiki kogudusi tehtud töö eest.
Tegelikult suhtlen kirikurahvaga üsna tihedalt. Oleme igal aastal ühise laua taga koos istunud ning otsinud ja mõnikord ka leidnud lahendusi erinevatele probleemidele. Praegu on meil aga käsil Jõgevamaa kultuuritegelaste leksikoni koostamine ning seal leiavad teiste hulgas tutvustamist kirikuõpetajad, kes aitavad üleval hoida meie vaimukultuuri.

Arvan, et kiriku roll tänapäeva Eestis on teenimatult väike. Liiga palju on veel neid inimesi, kes ei ole leidnud teed kirikusse. Ometi on kirikul neile pakkuda kindlustunnet ja hingesoojust, mida eriti vajatakse praegusel ajal, mil majandusareng kängub ja seniseid püsiväärtusi püütakse maha materdada.
Koos Jõgeva maavalitsuse ametnikega külastan igal nädalal maakonna üht omavalitsust, kus tutvume kohalike asutuste, ettevõtete ja mittetulundusühingute tegevusega. Nii käime sügisest jõuludeni läbi kogu Jõgevamaa.
Mitmes vallas on meid viidud ka kirikusse. Suur oli minu imestus, kui nägin, et ühe suure ja tegutseva kiriku peaukseni ei viinud õiget teed ega rohu sisse tallatud radagi. Kas tõesti on seal kirikus käijaid nii vähe, et neist maa peale märki ei jää?

Mitme meie maakonna tegutseva kiriku akendel on osa ruute katki. Klaasivahetus ei ole väga kallis, aga kui see tegemata jäetakse, siis puhub pühakojas külm tuul ja jumalasõna kuulamise asemel peavad kirikulised enda soojendamisega tegelema. Siis võib tõesti juhtuda, et kirikutee rohtu kasvab.
Mustvee Betaania koguduse uus kirik on seevastu igal pühapäeval rahvast täis. Kui küsida, miks, siis on vastus lihtne: sellepärast, et kirik on soe, kirikuskäijatele pakutakse pärast jumalateenistust kohvi või teed ning inimesed tunnevad, et neid on sinna oodatud.
Kui me tahame, et rahvas leiaks taas tee kirikusse, tuleb seal pakkuda seda, mida täna vajatakse. Raske on kuulata õpetajat, kui jalad külmetavad või kui kantslist loetakse ette vaid Piiblist pärit jumalasõna, seostamata seda tänapäeva probleemidega, arutlusega selle üle, mida peaks ühiselt tegema, et elu läheks iga aastaga paremaks ning et näiteks noored leiaksid põhjuse pärast kõrghariduse omandamist maale tagasi tulla.
Hiljuti oli Mustvee koguduse õpetajal Eenok Haameril ametijuubel: 45 aastat teenimist ühes ja samas koguduses. Ta on teinud tublit tööd, aga mitte üksi, vaid kõik need aastad on talle toeks olnud tema abikaasa, kellega koos on suureks kasvatatud neli last.
Selliseid oma elu rahva teenimisele pühendanud inimesi märgatakse harva ja neile toeks olnud abikaasasid veelgi harvemini, seepärast kinkisime koos Mustvee linnapeaga Eenok Haameri tööjuubelil hoopis ta abikaasale soojuskiirguri, et tema ja ta tütar võiksid kirikus külmetamata orelit mängida.

Kui praegu toetatakse riigieelarvest riigikogus esindatud erakondi, siis minu meelest tuleks sel moel toetada ka kogudusi. Kui ma olin veel Jõgeva vallavolikogu esimees, lülitati Laiuse Püha Jüri kirikus välja elekter. Leppisime ettevõtjatega kokku ja tasusime ühiselt maksuvõla. Et selline olukord ei korduks, lisasime vallaeelarvesse kindla summa, mis kataks kirikla kommunaalkulud.
Tegelikult võiks aga kogudusi toetada riik ning toetuse suurus võiks oleneda koguduse liikmete arvust. Kirikud ja erinevad konfessioonid on osa meie ajaloost ja kultuurist. Nende säilitamine järgnevate põlvkondade jaoks peaks olema meie kõigi kohus.
Seepärast tuleks leida ka rasketel aegadel riigieelarvest vahendeid, et toetada kirikute renoveerimist ja kütmist ning läbijooksvate katuste ja katkiste akende parandamist. Kui lasta kirikutel laguneda, siis maksab nende renoveerimine tulevikus kordades rohkem.
On saabumas advendiaeg, mil taas saadame kirikutele kingiks maakonna küünlad ning süütame ühiselt traditsioonilise neljanda advendiküünla Jõgeva linnas.
Soovin teile kõigile ilusat lähenevat jõuluaega ja loodan, et mõne aastakümne pärast ei ole enam kohane panna sõnade «kirik» ja «inimesed» vahele neid eraldavat sidesõna nagu pealkirjas, vaid me kasutame ühesõnalist terminit, näiteks «kirikurahvas».


Aivar Kokk,
Jõgeva maavanem

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)