Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kirde kaitseväeringkonnas on suured leerikursused

08.04.2009 | | Rubriik: Kirikuelu

leeripüha Kirde kaitseväeringkonna kabelis. Leerilastega koos on pildil ka kaplanid. Paremalt: nooremleitnant Tõnis Kark ja leitnant Silvester Jürjo.

Kirde kaitseväeringkonna kabelis toimus väeosa suurim konfirmatsioon – leeriõnnistuse sai 44 ajateenijat, üks leeriõpilane õnnistati eelmisel päeval ja üks haiguse tõttu hiljem. Nii on väeosa viiendast leerikursusest leeriõnnistuse saanuid 46.

Kaitseväeringkonna vanemkaplan leitnant Silvester Jürjo tõdeb rõõmuga: «Kolme aasta jooksul on meil oma kabelis ristitud 133 inimest, leeritatute arv on jõudnud pea kahesajani ja see suureneb jõudsalt iga aastaga. Ma ei pea leerikursusi välja reklaamima, panen kuulutused üles ja korra hõikavad ka ülemused rivistusel selle maha ning tulijaid on olnud alati päris palju. Siinjuures peab märkima, et koos käiakse õhtul oma vabast ajast, seega ei pääse tulijad ühestki kohustusest. Vastupidi, leerikursusega võtavad nad endale vabatahtlikult ühe lisakohustuse. Pole kerge hilja õhtul veel tunnis olla, kuid nad on tublid.»

Leeriõpe on tõsine õpe
Leerikursusi korraldatakse aastas üks või kaks. Kui kap­lan viibib pikemalt ära, kas missioonil või koolitusel, siis piirdutakse ühe korraga. Lisaks tuleb vahel anda individuaalõpet kaaderkoosseisule või ametnikele. Vanemkaplan Jürjo tööpõld on nüüdseks laienenud. Möödunud aasta suvest kannab Tapa väljaõppekeskus Kirde kaitseringkonna nimetust ja sinna kuuluvad veel Jõhvis asuv Viru pataljon ning piirkonna Kaitseliidu üksused. Kabelit nimetatakse nüüd Kirde kaitseringkonna kabeliks.
Silvester Jürjo on alustamas leerikursust ka Viru pataljonis, kus on küll kaplan olemas, kuid tema kuulub baptisti kirikusse. «Ma ise loen seda meie koostöö üheks väljundiks, kui EELKsse tulla tahtjatele seal leerikursuse läbi viin, ja huvilisi jagub.» Viru pataljoni kursuslaste konfirmatsioon tuleb kohalikus kirikus.
Leeriõpe kaitseväes on ikka üks tõsine õpe, kus aluseks EELKs kehtiv raamkava, sisaldades piibliõpet, katekismust, kiriku ajalugu, kirikuaasta ülesehitust ja EELK tutvustust. Tehakse juttu koguduseliikme seosest kogudusega. Ajateenijate sõjaline väljaõpe on tihe, seepärast on loenguid kuus tundi. Lisaks tuleb iseseisvalt lugeda leeriõpikute 2. ja 3. osa, teha tutvust Piibli ning kiriku laulu- ja palveraamatuga. Selgeks tuleb õppida katekismuse peatükid.
«Eksamit ma küll pole teinud, sest leian, et ainult tuupimise pärast pole ka mõtet midagi teha. Huvitavad asjad jäävad ise meelde ja pähe tuubitud ebahuvitav ununeb ruttu,» räägib Jürjo. «Hea meel on siiski tõdeda, et usutunnistus ja meieisapalve on leeripäevaks ikka selgeks õpitud. Leeriõpikud on ka peaaegu kapsaks loetud, mis annab tunnistust nende tõsisest kasutamisest.»

Kogudusega side juba väeosast
Oma koguduse valib leerilaps ise, keegi siin «õhku rippuma ei jää», kinnitab kaplan, kes noortele südamele paneb, et kirikusse ei mindaks alles laulatuse sooviga.
«Varem saatsin koguduste vaimulikele teateid ristimiste ja leeritamiste kohta. Noormehed pidid ise kogudusega ühendust võtma. Probleemid tekkisid nendega, kes seda ei teinud. Omaette küsimus oli ka andmekaitsenõuete täitmisega: ma ei saa ju omal algatusel poiste andmeid edasi saata.
Lahendus valmis koostöös kogudusega. Mulle andis head nõu Tallinna Kaarli koguduse abiõpetaja Jaak Aus. Sinna on alati suur hulk minejaid olnud. Nüüd lasen ma kursuslastel juba siin täita avalduse kogudusse astumiseks, kuhu nad oma kontaktandmed lisavad. Loomulikult ei kao sellega kohustus ise kohale ilmuda, et liikmekaart vastu võtta. Eks ma teen jätkuvalt selgitustööd ka. Ent lõpuks jääb kursuslaste suhtlemine oma kogudusega nende endi südametunnistusele.»
Kui mõni soovib vabakoguduse liikmeks saada, võtab kaplan ühendust vastava koguduse esindajaga, kes on siis kursuslase ise ristinud ja leeritanud. Mõnikord on leeriõnnistus saadud ka koguduse juures, mitte väeosas. Siis on kaplan ainult vahendaja rollis, kuigi Jürjo on ka pidulikul sündmusel viibinud.

Kabel leiab kasutust
Kirde kaitseringkonna kabel ei ole aga ainult leerikursuste läbiviimise kohaks. Siin toimuvad sõduri baaskursuse ajal kaplani tunnid teemal «Meie moraalne pärand». Need on ajateenijaile kohustuslikud. Jürjo rõhutab, et tegu pole usuõpetuse tundidega, ehkki ka religiooniteemad leiavad käsitlemist. Tunnid on silmaringi laiendavad ja arutluspõhised, et ateistid neis ennast halvasti ei tunneks. Lisaks saab kaplan ajateenijailt tagasisidet nende eluolu kohta ja «eks neil on siis võimalus oma raske saatuse üle natuke kurta ka».
Kabelis peetakse suurematel kiriku- ja riigipühadel jumalateenistusi, hommikupalvusi. «Kui me korraldame palvuse mingi erilise sündmuse puhul, siis on tulijaid üksjagu. Kabel on ka kohaks, kuhu igaüks saab minna ja palvetada või niisama mõtiskleda. See on soositud koht, kus kaplaniga eravestlust pidada. Kabelis on nüüd klaver ka ja see õigustab end igati,» on leitnant Jürjo kabeli kasutamisega rahul.
Kirde kaitseväeringkonna kabel on pühitsetud 3. juunil 2006. aastal. Kabel valmis annetuste toel, suurimad toetajad olid väliseestlased.

Tiiu Pikkur

Leeritalituse viis läbi Silvester Jürjo. Fotod: Marina Loštšina

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)