Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kinnisvara saab olla kogudusele tulutoov

23.06.2006 | | Rubriik: Kirikuelu

Tartu Peetri koguduse kolm maja saavad
uue väljanägemise ja rakenduse. Kogudus on sõlminud lepingu Kiriku
Varahaldusega, kes renoveerib majad ja korrastab ümbruse.

Neist üks, kiriku taga, Narva mnt 104
paikneval krundil asuv kollane kolmekordne maja aadressiga Peetri 33 oli kunagi
kasutusel kooli- ja leerimajana, Vene ajal tegutses seal Tartu
Ehitusmaterjalide tehase portselanitsehh. Tegemist on esimese eesti rahvusest
arhitekti Georg Hellati 1910. a valminud majaga, mis tagastati kogudusele
üheksa aastat tagasi. Praegu on majas renoveeritud üks tuba, mis on  koguduse kasutada.

Koguduse kolm maja

Hoonest jääb pärast kordategemist kümnendik
koguduse kasutada, ülejäänud pind hakkab kogudusele kasumit teenima.
Renoveerimise käigus on kavas panna majale uus katus.

OÜ Kiriku Varahalduse Lõuna-Eesti
arendus-projektijuht Üllar Zeigo ütles, et plaanis on hoone renoveerida
korterelamuks koos äripindadega. Samasse hoonesse plaanitakse ehitada koguduse
igapäevatööks vajaminevad ruumid (saal, kantselei, arhiiv jne), parkimiseks aga
kasutada siseõue asfaltplatsi, millel paiknev kuur lammutatakse. Koostamisel on
ka haljastusprojekt.

Lisaks Peetri tänava majale on koostamisel
detailplaneering Puiestee 51 ja 55 kruntidele. Majad saadi tagasi kolme aasta
eest. Hoovipoolne puumaja, mis ehitati algselt hobusetalliks ja alles hiljem
muudeti elamuks, lammutatakse, et asemele ehitada uus. Teine – tänavaäärne ja
osaliselt põlenud elumajana kasutusel olnud hoone on sellises seisus, et seda
saab renoveerida. Mõlemast saavad tulevikus korterelamud. Kõik loodetakse korda
teha umbes poolteise aastaga.

Varahaldus aitab finantseerida

Esmane infovahetus Peetri koguduse ja OÜ
Kiriku Varahalduse vahel algas EELK majandusnõukogu ettepanekul. Alguses
sõlmiti konsultatsioonileping, seejärel juba projektijuhtimise lepingud.
Projekti käivitamist finantseerib OÜ Kiriku Varahaldus, sest detailplaneeringu
ja muude ettevalmistöödega seotud kulud võivad ulatuda  sadade tuhandete kroonideni. Kogudustel
sellist raha tavaliselt ei ole. Nii on see ka Peetri kogudusega.

Tagasimaksmine projekteerijale algab hetkest,
mil konkreetsest projektist on kogudusele laekunud esimene kasum. Kogudus saab
raha tagasi maksta praegu veel paberil olevate korterite müügist laekuvatest
summadest.

Kas kõik uued korterid maha müüakse või
jäetakse osa rendipindadeks, jääb koguduse otsustada. Üllar Zeigo arvates saab
kogudus kasu igal juhul, otsustagu ta siis kortereid müüa või rentida. Ent tema
soovitab kogudusel kindlasti võimalikult suur hulk kortereid rendipinnaks
muuta. Asukoht Tartu kesklinna lähedal on väga hea ja nõudlus korterite järele
on ülikoolilinnas alati olemas. Uutes korterites võiksid oma ajutise kodu pisut
soodsamatel tingimustel leida näiteks Tartu ülikooli usuteaduskonna
üliõpilased.

Maa teenib kogudust

Kiriku Varahalduse abil on oma seisva
kinnisvara teenima pannud õige mitu kogudust. OÜ Kiriku Varahaldus juhataja
Urmas Viilma sõnul on tasulise hoonestusõiguse, mis tagab kogudusele
pikaajalise rahavoo, saanud Põlva kogudus. Koguduse maale on seatud
hoonestusõigus ja lepingu järgi sai selle pikaajaliseks kasutajaks Põlva
Tarbijate Ühistu. Läbirääkimisi Põlva koguduse ja linnavõimudega pidas Mati
Maanas, OÜ Kiriku Varahaldus nõukogu liige.

Pärnu-Jakobi kogudus on saanud soodsa
üürilepingu kohvikuruumide väljaüürimiseks ja andnud hoonestusõiguse ühele
hoonestatud kinnistule Halinga turvakodu kasuks. Kiriku Varahalduse kaudu
korraldati Pärnu Eliisabeti koguduse ühe kinnistu müük ning Audru, Tori ja
Tahkuranna kogudus sai kompensatsiooni varadelt, mille tagastamisotsus saadi
just tänu OÜ Kiriku Varahaldus tegevusele.

Kõigi tehingute kogusumma on mõõdetav
miljonites kroonides. Ka hetkel töös olevad projektid on detailplaneeringute
koostamise läbi kogudusele kuuluva maa väärtust märgatavalt tõstnud.
Koostööprojekte on sõlmitud Nõos, Raplas, Keilas, Jõhvis ja Tartus.

Üllar Zeigo märkis, et ühtset reeglit, mis
ütleks, kas on kasulikum maid müüa, rentida või oma tarbeks rakendada, ei ole.
Iga kinnistut vaadeldakse eraldi ja tehakse analüüs. Siis selguvad võimalused,
vajadused ja riskid.

Igal juhul püütakse arvestada kehtivaid
kitsendusi, planeeringuid, kinnistu asukohta ja seisukorda ning
tulevikuperspektiivi. Alles seejärel hinnatakse riskid, mida üks või teine
kasutus endaga kaasa toob. Riske hinnates on osapooltel oluline omavahel läbi
rääkida. Näiteks ei pruugi OÜ Kiriku Varahaldus teada mõne hoone või isikuga
seotud ajalugu ning eripära.

Leping aitab

Kogudustel üle Eesti on hulgaliselt seisvat
kinnisvara, millega ei suudeta ega osata suurt midagi peale hakata. Seesugune
«rikkus» on sageli kogudusele mitte tuluallikaks, vaid lisakoormuseks.

OÜ Kiriku Varahaldus on jätkuvalt valmis
nõu ja jõuga appi tulema kõigile kogudustele, kel tekib soov panna pooleldi või
täielikult kasutult seisev kinnisvara kasumit teenima. Selleks tuleb vaid soovi
avaldada ja pideva koostöö huvides sõlmida konsultatsioonileping.

Lepingu põhisisuks on kinnis- ja
vallasvaraga seotud haldamise, hooldamise ja arendamise tasuta konsultatsioon.
Samas antakse operatiivset konsultatsiooni telefoni, kirja või e-posti teel
kõigile asjast huvitatud kogudustele. OÜ Kiriku Varahalduse spetsialistid
kuulavad ära koguduse soovid ja vajadused, seejärel uuritakse ja hinnatakse
võimalikke variante. Neist reaalsemad ja tulutoovamad esitatakse kogudusele.
Kogudus otsustab, missugune on tema jaoks parim.

Meeli Pärtelpoeg

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)