Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Kinkimise emotsionaalsest poolest

/ Autor: / Rubriik: Kolumn / Number:  /


Merille  Hommik

Jõuluaeg on kingituste tegemise ja kingituste saamise aeg. Iseenesest on kingituste tegemine sama vana kui inimkond, mis tähendab, et kingitusi on alati tehtud. Jõulukingituste sügavam mõte on aga märgistada seda, et Jumal kinkis oma poja. Seega on meie väikesed kingitused otsekui Jumala suure kingi peegeldus.

Kinkimine on väga emotsionaalne tegevus. Õige kingi leidmisega võib kaasneda omajagu ärevust ja stressi. Hea on kinkida seda, millega ise rahul oleme. Kingituse saamine on tavaliselt  rõõmus kogemus, aga see võib olla ka ebameeldiv läbielamine. Ilmselt on iga kingituse tegemine ja kingituse saamine unikaalne sündmus, millel on mingi põhjus, millele reageeritakse kuidagi ja mille ilusamaks viljaks on tänutunne.  

Miks me teeme kingitusi?

Kõige lihtsam vastus sellele küsimusele on, et nii on kombeks. Sünnipäevaks, pulmadeks või lihtsalt külla minnes on loomulik teha kingitusi. Kultuurantropoloogid on väljendanud arvamust, et kinkimine on tehing, milles kinkija eeldab sarnast vastuteenet. 

Kombekinkimise kõrval on aga rida varjatud protsesse, mis kaasnevad kingituste tegemisega. Kinkimine tugevdab ja kujundab suhteid. Õigeaegne ja kohane kingitus on nagu väetis suhetele. Olgu selleks näiteks rahaline kingitus majanduskitsikuses või hea tööriist töömehele.

Kingitus näitab hoolimist. Me ei taha olla üksinda. Tahame kuuluda ja ootame, et meist hoolitakse. Sageli on just isiklikud kingitused need, mis väljendavad hoolimist. Ühismälestuste fotodega kalender või villased sokid kalamehele teevad südame soojaks.

Kingitus võib tõsta meeleolu ja isegi inimese enesehinnangut. See, kui mind märgatakse, viitab otse või kaude sellele, et mul on teiste silmis mingi väärtus, ma olen neile oluline. Seda eriti juhtudel, kui kinkimine on ootamatu, spontaanne ja vabatahtlik.

Miks vahel on raske kinki vastu võtta? Üldiselt on nii kinkimine kui ka kingi saamine seotud positiivsete tunnetega. Kuna tegemist on tundliku valdkonnaga, võib mõnel juhul kingi saamine osutuda keeruliseks, põhjustades ebalust või vahel isegi solvumist.

Omaette probleemiks on kohatud kingitused. Need on kingid, mille kohta võib kasutada täiendit liiga. Kui kingitus on liiga kallis, liiga väike, liiga isiklik või liiga suur, siis on kingi saajal keeruline seda vastu võtta. Tekib ebaluse tunne ja ei oska, kuidas olla või mida teha. Vahel ei suuda ka tänulik naeratus pettumust varjata.

Kingi saamisega võib kaasas käia ka läheduse hirm. Mõned, eriti isiklikud kingitused kohustavad ennast avama rohkem, kui kingi saajale meeldiks. Me ei taha endale öölampi, mis kinkija arvates võiks sobida magamistuppa, või teatripileteid kahele, kusjuures see teine on koos kingitusega ette nähtud.

Omaette psühholoogiline probleem on see, kui inimesed ei oska kingitusi vastu võtta. Nad reageerivad komplimendile nähvamisega ja teevad kohatuid märkusi siiraste kingituste kohta. Tavaliselt on selliste emotsionaalsete (eba)reaktsioonide põhjused kusagil sügavamal ja pole seotud konkreetse kingitusega.

Üks ilusamaid ja kohasemaid reaktsioone kingitusele on tänutunne. Tänulikkus on emotsionaalne, intellektuaalne või käitumuslik reaktsioon millelegi, mida me tajume kingitusena. Tänulikkust tuntakse millegi eest kellegi vastu. Tänutunnet võidaks tunda nii inimeste kui ka Jumala suhtes. 

Tänulikkus algab kingitu märkamisest ja jõuab edasi kinkija juurde. Tänamatuse põhjuseks võib olla kingituse mittemärkamine ja asjade enesestmõistetavaks pidamine. Seepärast elab tänulik rikkamas maailmas kui tänamatu. Sealjuures on tänulikkuse kaasemotsiooniks rõõmutunne. 

Tänulikkus võib olla nii reaktsioon, hoiak kui ka iseloomujoon. See viimane avaldub kestvalt erinevates eluolukordades. Tänulikkus tähendab sooja heasoovlikkuse tunnet ja tegusid, mis seda tunnet väljendavad. Armastus, mida ei avaldata ja mis ei avaldu, on sügaval südamesopis ning armastatul pole sellega pistmist. Tänulikkus pääseb mõjule vaid avaldatuna. 

Õnne uurijad on leidnud, et igapäevaste positiivsete emotsioonide hulk on üks õnnetunde tagatisi. Arvan, et üks positiivseid emotsioone on rõõm kingi saamisest. Õigem oleks öelda, et kingi märkamisest, sest meile on palju antud. Eriti jõuluajal on põhjust olla tänulik.

 

 

 

 

Tõnu Lehtsaar,

religiooni- ja suhtlemispsühholoog