Esileht » Arvamused » Arvamus »

Kindlam õiguslik alus

03.08.2010 | | Rubriik: Arvamus

Merille HommikJuunikuus võttis riigikogu vastu uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS), mis jõustub 1. septembril. Seadus sisaldab mitmeid olulisi sätteid ka usundiõpetuse ja usuõpetuse kohta. Käesoleva artikli autor on Eesti Kirikus kirjutanud sel teemal enne eelnõu riigikogu menetlusse jõudmist (vt EK 26.11.2008) ning on rõõm tõdeda, et tollases artiklis avaldatud mõtted on seaduse lõppredaktsioonis realiseerunud.
Teatavasti sätestasid seni kehtinud seadused «mittekonfessionaalse usuõpetuse» õpetamise, mis keeleliselt on ju nonsenss ning mille sisuline lahtiseletamine avalikkusele ei ole olnud alati lihtne. Uus seadus teeb aga selget vahet usundiõpetusel ja konfessionaalsel usuõpetusel.
Usundiõpetuse mõiste oli sees juba valitsuse poolt riigikogule esitatud eelnõus (tollal täiendiga «mittekonfessionaal­ne») ning eelnõu seletuskirja kohaselt on usundiõpetus mittekonfessionaalne õppeaine, «mis tutvustab erinevaid usundeid, maailmavaateid ja nende mõju elukorraldusele ning toetab väärtuskasvatust».
Konfessionaalse usuõpetuse mõiste lisandus eelnõusse aga riigikogu menetlus käigus riigikogu liikmete Erik Salumäe, Lauri Luige, Maret Maripuu, Toomas Vareki, Urmas Reinsalu ja Mark Soosaare muudatusettepanekuga. Nimelt saavad erakoolid nüüdsest selgesõnaliselt seaduse tasandil õiguse anda konfessionaalset usuõpetust kooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. Usuõpetuse õppimine on vabatahtlik.
Kas tulevikus saaks olla konfessionaalne usuõpetus mõeldav ka riigi- ja munitsipaalkoolides, nagu see suures hulgas Euroopa riikides võimaldatud on? Usun, et selle poole on võimalik liikuda, kui suudetakse sätestada selle tunni andmisega seotud tehnilised detailid, sh rahastamisega seonduv.
Usundiõpetuse ühtne õppekava on tegelikult juba olemas ning koos kõigi teiste üleriigiliste õppekavadega selle aasta jaanuarikuus valitsuse poolt kehtiva PGSi alusel kinnitatud. Nüüd on siis ka uues PGSis ühemõtteliselt sätestatud, et usundiõpetuse (mis kuulub põhikoolis ja gümnaasiumis valikainete hulka) õppekava sisaldub nii põhikooli kui ka gümnaasiumi riiklikus õppekavas.
1. septembrist jõustuvate usundiõpetuse õppekavade järgi käsitletaks põhikooli astmetes teemasid «Tavad, lood ja väärtused», «Väärtused ja valikud» ja «Üks maailm, erinevad religioonid» ning gümnaasiumis teemasid «Inimene ja religioon» ja «Eesti usuline maastik».
Kindlasti mäletavad paljud mõne aasta tagust nn Treffneri-kaasust, kui tollane õiguskantsler Allar Jõks nõudis Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi ühes õppesuunas kohustuslikuks aineks olnud religiooniõpetuse muutmist vabatahtlikuks. Et sellised seadusetõlgenduse võimalused tulevikus ei korduks, esitasid eespool nimetatud kuus riigikogu liiget eelnõule muudatusettepaneku, mille kohaselt võib kool teha usundiõpetuse õppimise ühe õppesuuna raames gümnaasiumiõpilasele kohustuslikuks, kui gümnaasiumis saab valida vähemalt kahe õppesuuna vahel.
Riigikogu kultuurikomisjon algselt seda ettepanekut arvestas. Eelnõu järgmise lugemise käigus jäeti see täiendus komisjoni poolt sel kujul seaduse tekstist välja, küll aga andis komisjon eelnõu seletuskirjas ühemõttelise selgituse, et «vastavalt gümnaasiumi riiklikule õppekavale on koolil õigus õppesuuna sees teha valikõppeaine õpilasele kohustuslikuks ja vähemalt ühel õpilasel on õigus nõuda koolilt valikõppeaine korraldamist».
See, mitme õpilase taotlusel antaks usundiõpetust põhikoolis, ei ole uues PGSis reguleeritud (kehtivas PGSis oli see teatavasti 15 ühe kooliastme kohta) ning see piirarv tuleb määratleda valitsuse poolt kinnitatavas uuendatud põhikooli riiklikus õppekavas.


Erik Salumäe,
riigikogu liige (Reformierakond)

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)